PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 14. aprill 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Venemaa agressioon Ukraina vastu põhjustab tohutuid kannatusi. Samuti avaldab see mõju majandusele nii Euroopas kui ka mujal. Konflikt ja sellega kaasnev ebakindlus vähendavad oluliselt ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet. Häired kaubavahetuses toovad kaasa materjalide ja sisendite uut nappust. Kiiresti kerkivad energia- ja toormehinnad vähendavad nõudlust ja pärsivad tootmist. Majanduse edasine areng sõltub olulisel määral konflikti kulgemisest, praeguste sanktsioonide mõjust ja võimalikest täiendavatest meetmetest. Samal ajal toetab aktiivsust siiski majanduse taasavanemine pandeemiakriisi järel. Inflatsioon on hoogustunud märkimisväärselt ja püsib kiire ka lähikuudel, seda peamiselt energiakulude järsu suurenemise tõttu. Inflatsioonisurve on tugevnenud paljudes majandussektorites.

Tänasel istungil antud hinnangu kohaselt kinnitab eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave meie ootusi, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud tuleks lõpetada kolmandas kvartalis. Meie rahapoliitika edasine kurss sõltub laekuvatest andmetest ja muutuvast hinnangust majandusväljavaatele. Praeguses suure ebakindluse keskkonnas järgime rahapoliitika elluviimisel valikulist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi. EKP nõukogu võtab kõik vajalikud meetmed finantsstabiilsuse kaitsmise toetamiseks ja selleks, et täita EKP ülesannet saavutada hinnastabiilsus.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majandus kasvas 2021. aasta viimases kvartalis 0,3%. 2022. aasta esimeses kvartalis jäi kasv hinnangute kohaselt tagasihoidlikuks, seda valdavalt pandeemiast tingitud piirangute tõttu.

Mitmed tegurid osutavad aeglasele kasvule ka eeloleval perioodil. Sõda ja sellega kaasnev ebakindlus pärsivad juba ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet. Järsult kerkivate energia- ja toormehindade tõttu seisavad kodumajapidamised silmitsi elukalliduse tõusuga ja ettevõtete tootmiskulud kasvavad. Sõja tõttu on tekkinud uued kitsaskohad ja Aasias pandeemiaga seoses võetud uued meetmed tekitavad probleeme tarneahelates. Mõnes sektoris esineb üha enam raskusi sisendite hankimisel ning see häirib tootmist. Samal ajal on siiski ka majanduse praegust elavnemist toetavaid tasakaalustavaid tegureid, nagu kompenseerivad eelarvemeetmed ja kodumajapidamiste võimalus kasutada pandeemia ajal kogunenud sääste. Pandeemiast enim mõjutatud sektorite taasavamine, tugev tööturg ja hõivatud inimeste suurem arv toetavad jätkuvalt sissetulekuid ja kulutusi.

Eelarve- ja rahapoliitikameetmete kaudu pakutav toetus on endiselt kriitilise tähtsusega, iseäranis praeguses keerulises geopoliitilises olukorras. ELi taasterahastu raames kavandatavate investeeringute ja reformide tulemuslik rakendamine kiirendab energia- ja rohepööret. See peaks toetama euroala majanduse pikaajalist kasvu ja vastupanuvõimet.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli veebruaris 5,9% ja tõusis märtsis 7,5%ni. Puhkenud sõja mõjul kerkisid energiahinnad, mis on praegu 45% kõrgemad kui aasta tagasi. Ühtlasi on need jätkuvalt kiire inflatsiooni peamiseks põhjuseks. Turupõhised näitajad viitavad sellele, et energiahinnad püsivad kõrged ka lähiajal, kuid muutuvad seejärel veidi mõõdukamaks. Toiduainehinnad on samuti järsult kerkinud. See on tingitud suurtest transpordi- ja tootmiskuludest ning eelkõige väetiste kallinemisest. Osaliselt on see seotud sõjaga Ukrainas.

Hinnatõusud on muutunud üha sagedasemaks. Energiakulud kergitavad hindu paljudes sektorites. Ka pakkumispoolsed kitsaskohad ja majanduse taasavamise järel normaliseeruv nõudlus tugevdavad jätkuvalt hinnatõususurvet. Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel tõusnud 2% tasemest kõrgemale. Selle tõusu püsivuse suhtes valitseb ebakindlus, pidades silmas pandeemiaga seotud ajutiste tegurite rolli ja kõrgemate energiahindade kaudset mõju.

Tööturutingimused paranevad jätkuvalt ning veebruaris langes töötuse määr rekordiliselt madala 6,8% tasemeni. Vabade töökohtade arv paljudes sektorites näitab endiselt tugevat nõudlust tööjõu järele, ehkki palgakasv püsib üldjoontes tagasihoidlik. Aja jooksul peaks majanduse täisvõimsuseni jõudmine toetama kiiremat palgakasvu. Ehkki mitmed finantsturgudel ja ekspertide uuringutel põhinevad pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsivad valdavalt ligikaudu 2% tasemel, tuleb hoolikalt jälgida esialgseid märke, mis näitavad nende näitajate korrigeerimist eesmärgiks seatud tasemest ülespoole.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet mõjutavad langusriskid on Ukrainas puhkenud sõja tõttu märkimisväärselt suurenenud. Samal ajal kui pandeemiaga seotud riskid on vähenenud, võib sõda mõjutada majanduskliimat veelgi jõulisemalt ja pakkumisega seotud piiranguid uuesti süvendada. Püsivalt kõrged energiakulud koos kindlustunde kadumisega võivad pärssida nõudlust ning piirata tarbimist ja investeeringuid oodatust ulatuslikumalt.

Inflatsiooniväljavaatega seotud tõusuriskid on samuti suurenenud, eelkõige lähiaja perspektiivis. Keskpika aja inflatsiooniväljavaadet ohustavad riskid on seotud inflatsiooniootuste kerkimisega eesmärgiks seatud tasemest ülespoole, eeldatust suurema palgakasvuga ja pakkumispoolsete tingimuste püsiva halvenemisega. Kui aga nõudlus peaks keskpika aja jooksul kahanema, vähendab see ka survet hindadele.

Finants- ja monetaartingimused

Alates sõja puhkemisest ja sanktsioonide kehtestamisest on finantsturgudel valitsenud suur volatiilsus. Rahapoliitika, makromajandusliku keskkonna ja inflatsioonidünaamika muutuva väljavaate mõjul on tõusnud turuintressimäärad. Pankade rahastamiskulud on jätkuvalt suurenenud. Samal ajal ei ole seni täheldatud suuri pingeid rahaturgudel ega likviidsuspuudujääke euroala pangandussüsteemis.

Pangalaenude intressimäärad püsivad küll madalal tasemel, kuid on hakanud kajastama turuintressimäärade tõusu. Laenuandmine (eelkõige eluaseme soetamiseks) kodumajapidamistele jätkub. Ettevõtete laenuvood on stabiliseerunud.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitab, et ettevõtetele antavate laenude ja eluasemelaenude tingimused 2022. aasta esimeses kvartalis üldjoontes karmistusid, kuna laenuandjatele valmistavad ebakindlas keskkonnas üha enam muret nende kliente ohustavad riskid. Lähikuudel peaksid laenutingimused veelgi karmistuma, sest pangad võtavad arvesse kõrgemaid energiahindu ja negatiivset majandusmõju, mis tuleneb Venemaa agressioonist Ukraina vastu.

Kokkuvõte

Sõda Ukrainas mõjutab tõsiselt euroala majandust ja on märkimisväärselt süvendanud ebakindlust. Sõja toime majandusele sõltub konflikti arengust, praeguste sanktsioonide mõjust ja võimalikest edasistest meetmetest. Inflatsioon on hoogustunud märkimisväärselt ja püsib kiire ka lähikuudel, seda peamiselt energiakulude järsu suurenemise tõttu. Pöörame väga suurt tähelepanu valitsevale ebakindlusele ning jälgime hoolikalt laekuvaid andmeid ja nende mõju keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Meie rahapoliitika kalibreerimine toimub jätkuvalt andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut majandusväljavaatele. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires ja vajaduse korral paindlikult kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.