Me ei unusta holokausti: see on meie kohustus ohvrite ja iseenda ees

27. jaanuar 2023

EKP president Christine Lagarde

Frankfurdis asuv EKP peahoone paikneb ajalooliselt olulises kohas. See on üks tuhandetest kohtadest Saksamaal ja kogu Euroopas, kus Saksamaa natsirežiim algatas miljonite juudi kogukonna liikmete ja teiste vähemuste mõrvamise. Koostöös Frankfurdi linna ja siinse juudi muuseumiga oleme püstitanud mälestusmärgi, et öelda: me ei unusta küüditamisi ja sellele järgnenud tapmisi. Täna, 27. jaanuaril 2023, mil möödub 78 aastat Auschwitzi koondus- ja hävituslaagri vabastamisest, avame EKP peahoone sissepääsu juures ka mälestustahvli.

Teise maailmasõja ajal loodi Saksamaa kõigis suuremates linnades kogumiskohad, kuhu juudi rahvusest kodanikud toodi ja kust nad välja saadeti. Frankfurdis oli selleks linna tolleaegne hulgimüügiturg Großmarkthalle, mis praegu moodustab osa EKP peahoonest. Großmarkthalle keldrites said rohkem kui 10 000 juudi rahvusest naist, meest ja last natsiametnike röövelliku ja alandava kohtlemise osaliseks, enne kui nad sunniti hukkamisele viimiseks rongidesse, mis suundusid getodesse ning koondus- ja hävituslaagritesse. Ellu jäi vaid vähesed.

Arhitekt Martin Elsaesseri projekteeritud ja 1928. aastal valminud Großmarkthalle oli omas ajas mitmel moel eriti moodne ehitis. Siin müüdi jaemüüjatele värskeid põllumajandussaadusi ja seetõttu nimetati seda kohalikus keeles „köögiviljatempliks” (Gemieskirch). Frankfurdi Ostendi linnaosa keskmes asuval hoonel on väga hea juurdepääs transpordivõrgustikule. Mainin seda rõhutamaks, et valik Großmarkthalle kasuks tehti kaalutletult. Siin algasid raudteeühendused, mille sihtkohtadeks olid Theresienstadt, Łódź, Minsk, Kaunas, Izbica, Raasiku, Majdanek ja Sobibór. 1941. aasta oktoobrist kuni 1942. aasta septembrini viidi inimesi Frankfurdist koondus- ja hävituslaagritesse kokku kümnel korral. Kuni 15. märtsini 1945 toimus veel mitu väiksemat väljasaatmist Auschwitzi, Buchenwaldi ja Theresienstadti. Need algasid valdavalt Frankfurdi pearaudteejaamast või Frankfurdi idaosast, mis asub Großmarkthalle lähedal.

Selleks rentis tollane riiklik salapolitsei Gestapo Frankfurdi linnalt mõneks päevaks Großmarkthalle keldri. Sellest ajast piisas küüditamise läbiviimiseks, samal ajal kui maapealsel korrusel jätkus puu- ja köögiviljade müük. Großmarkthalle oli tegelikult väga avalik koht. Juutide väljasaatmine – nagu ka nende valimisõigusest ilmajätmine ja rõhumine varasematel aastatel – ei toimunud salaja. Kui ohvreid kesklinnast kogumiskohta toimetati, tabasid neid sageli möödujate mõnitused. Seejärel pidid nad Großmarkthalle keldris ära andma oma väärisesemed ja koduvõtmed, mis oli vaid üks haavav osa selles alanduste ahelas. Muudele jõhkrustele lisaks tuli küüditatavatel osta endale ka rongipilet, et tasuda transpordi eest getodesse ning koondus- ja hävituslaagritesse. Seejärel suunati inimesed kas otse rongidele või nad pidid veetma öö keldris kohutavates tingimustes. Mälestusmärk EKP peahoones ja selle ümbruses meenutab meile seda kannatust ja õudust.

Täna, kui avame veel ühe mälestustahvli, oli mul au kohtuda Edith Erbrichiga. Kui Edith oli seitsmeaastane, andsid natsid korralduse ta koos isa ja õega riigist välja saata. See toimus 14. veebruaril 1945, mil sõja lõpuni oli jäänud vähem kui kolm kuud. See päästis tema elu. Edithi emal, kes ei olnud juut, ei lubatud oma perega kaasa minna. Edithi vanaisa suri koonduslaagris, kuid tema ise koos isa ja õega jõudis oma ema juurde tagasi. See oli väga erakordne, sest 10 000 küüditatust jäid ellu üksnes vähesed. Sellest äärmiselt rusuvast ajast hoolimata on siiski julgustav teada, kuidas Edithi elurada jätkus. Ta jäi koos oma perekonnaga Frankfurti, töötas siin, abiellus ja elas täisväärtuslikku elu. Mõni aasta tagasi hakkas ta oma lugu rääkima koolides ja avalikel üritustel. Mitmel korral on ta jutustanud seda ka meile ning olen uhke ja tänulik, et Edith Erbrichist on saanud meie sõber.

Miks on nii oluline toimunut mäletada? Võlgneme selle ohvritele, aga ka iseendale. Türannia ja riiklik ülekohus ei tohi võimutseda. Ometi toimub see veel praegugi. Endiselt püüavad mõned valitsused oma tahet jõuga peale suruda, kohkumata tagasi isegi massimõrvade ja genotsiidi ees.

Asjaolu, et EKP peahoone asukoht on nii suure kannatuse ja jõhkruse tunnistaja, suurendab veelgi EKP missiooni tähtsust ja teravust. Euroopa Liit loodi vastusena Teisele maailmasõjale ja holokaustile. Oma olemuselt on see rahuprojekt, mille eesmärk on tagada, et sellised õudused enam kunagi ei korduks. Selle pühendumuse väljenduseks on meie konkreetsed jõupingutused luua Euroopas üha tihedam liit, mis kaitseb meie poliitilist ja majanduslikku stabiilsust. EKP ülesanne hallata ühisraha eurot on selle oluline osa.

Euroopa Liit on rahumeelne ühendus, mis põhineb ühistel väärtustel: inimväärikuse kaitse ning inimõiguste, vabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine. See ongi lõppkokkuvõttes meie tegevuse eesmärk. See on meie panus tagamaks, et mineviku õudused ei kordu enam kunagi.