PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 4. mai 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Inflatsioon püsib väljavaate kohaselt endiselt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Laekunud andmed toetavad üldjoontes hinnangut EKP nõukogu möödunud istungil esitatud keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Koguinflatsioon on viimastel kuudel aeglustunud, kuid hinnasurve püsib tugev. Samal ajal avaldub varasemate baasintressimääratõusude mõju jõuliselt euroala finants- ja monetaartingimustes, ent see, millise viivitusega ja kui tõhusalt avaldub see reaalmajanduses, on endiselt ebakindel.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad rahapoliitikaotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.

EKP baasintressimäärad on endiselt meie peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. Samal ajal vähendame mõõdukas ja prognoositavas tempos jätkuvalt eurosüsteemi varaostukava portfelli mahtu. Kooskõlas nende põhimõtetega eeldab EKP nõukogu, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus 2023. aasta esimeses kvartalis 0,1%. Majanduse vastupanuvõimele on kaasa aidanud madalad energiahinnad, pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemine ning ettevõtteid ja kodumajapidamisi toetavad eelarvepoliitikameetmed. Samal ajal on nõudlus euroala erasektoris ja eelkõige tarbimine tõenäoliselt püsinud tagasihoidlikud.

Ettevõtete ja tarbijate kindlustunne on möödunud kuude jooksul stabiilselt paranenud, ent jääb kehvemaks, kui see oli enne Venemaa põhjendamatut sõjategevust Ukraina ja tema rahva vastu. Arengus esineb lahknevusi eri majandussektorite lõikes. Töötleva tööstuse sektor tegeleb kuhjunud tellimuste täitmisega, kuid selle väljavaated halvenevad. Teenindussektoris on kasv jõulisem eelkõige tänu majanduse taasavanemisele.

Kodumajapidamiste sissetulekuid toetab tugev tööturg ning töötuse määr oli märtsis rekordiliselt madal (6,5%). Tööhõive kasv on jätkunud ja töötundide koguarvu näitaja on pandeemiaeelsega võrreldes suurem. Samal ajal jäi töötundide keskmine arv pandeemiaeelsest tasemest mõnevõrra allapoole ja see näitaja ei ole alates 2022. aasta keskpaigast paranenud.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid kiiresti ja kooskõlastatult lõpetama, et vältida keskpikas vaates inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta jõulisemaid rahapoliitilisi meetmeid. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse eeskätt energiasektoris euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad samuti aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Sellega seoses väljendame heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon esitles oma seadusandlikke ettepanekuid ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks, millega tuleks peatselt lõpule jõuda.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioon veebruaris 8,5%, märtsis 6,9% ja aprillis 7,0%. Energiahindade inflatsioon kiirenes baasefektide toimel mõnevõrra, ulatudes –0,9%-lt märtsis 2,5%-le aprillis, kuid püsib Venemaa Ukraina-vastase sõjategevuse alguse järel täheldatud inflatsioonimääradega võrreldes siiski oluliselt madalamal tasemel. Toiduainehindade inflatsioon on jätkuvalt kiire, kuid aeglustus aprillis 13,6%-le võrreldes 15,5%ga märtsis.

Hinnasurve on endiselt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, on inflatsioon märtsiga võrreldes vähesel määral aeglustunud, alanedes aprillis taas 5,6% tasemeni, mida täheldati ka veebruaris. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon aeglustus aprillis 6,2%-le märtsi 6,6%-lt, kui see alanes esimest korda mitme kuu jooksul. Teenuste hindade inflatsioon aga kiirenes märtsi 5,1%-lt aprillis 5,2%-le. Inflatsiooni hoogustavad endiselt energiahindade varasema tõusu mõju järkjärguline avaldumine ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Eelkõige teenuste puhul ergutavad inflatsiooni jätkuvalt majanduse taasavanemise järel vallandunud kuhjunud nõudlus ja palkade kasv. Kuni märtsini saadaval oleva teabe põhjal võib arvata, et alusinflatsiooni näitajad püsivad kõrgel tasemel.

Palgasurve on veelgi tugevnenud, kuna stabiilse tööturu keskkonnas püüavad töötajad osaliselt korvata kiire inflatsiooni tõttu vähenenud ostujõudu. Ühtlasi on mõne sektori ettevõtted suutnud tõsta oma kasumimarginaale keskkonnas, kus pakkumine ja nõudlus ei ole omavahel vastavuses ning valitseb kiirest ja volatiilsest inflatsioonist tingitud ebakindlus. Ehkki suurem osa pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, on mõned näitajad tõusnud ja neid tuleb jätkuvalt jälgida.

Riskihinnang

Kui finantsturgudel taas avaldunud pinged püsivad, võivad need põhjustada kasvuväljavaatega seoses langusriske, kuna võivad karmistada üldiseid laenutingimusi prognoositust jõulisemalt ning vähendada kindlustunnet. Ka Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu on endiselt märkimisväärne majandust ohustav langusrisk. Kui aga varasemate tarnešokkide mõju hiljutine taandumine jääb püsima, võib see suurendada kindlustunnet ja toetada praegu eeldatust kiiremat majanduskasvu. Arvatust kiirema majanduskasvu võivad kaasa tuua ka jätkuvalt vastupidavad tööturud, mis soodustavad kodumajapidamiste kindlustunnet ja kulutusi.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad endiselt märkimisväärsed tõusuriskid. Need hõlmavad praegust voogsurvet, mis võib lühiajaliselt jaehindu oodatust veelgi enam kergitada. Peale selle võib Venemaa algatatud sõda Ukrainas taas tõsta energia- ja toiduainehindu. Püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Hiljutised palgakokkulepped on inflatsiooni ohustavaid tõusuriske veelgi süvendanud, eelkõige juhul, kui kasumimarginaalid püsivad kõrgel tasemel. Langusriskid on seotud finantsturgudel taas avaldunud pingetega, mis võivad aeglustada inflatsioonitempot arvatust varem. Nõrgem nõudlus – muu hulgas pangalaenude ulatuslikuma vähenemise või rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel – alandaks samuti hinnasurvet oodatust rohkem, seda eelkõige keskpikas vaates.

Finants- ja monetaartingimused

Euroala pangandussektor on enne meie eelmist istungit avaldunud finantsturupingetele hästi vastu pidanud. Baasintressimäärade tõstmise mõju on avaldumas jõuliselt riskivabades intressimäärades ning ettevõtete, kodumajapidamiste ja pankade rahastamistingimustes. Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude kasv on kõrgemate laenuintressimäärade, rangemate laenutingimuste ja väiksema nõudluse mõjul aeglustunud. Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitas, et üldised laenutingimused on karmistunud ulatuslikumalt, kui pangad eelmise uuringu põhjal eeldasid, ning laenuandmine võib veelgi väheneda. Vähene laenuandmine tähendab ühtlasi, et ka rahapakkumise kasv on jätkuvalt aeglustunud.

Kokkuvõte

Inflatsioon püsib väljavaate kohaselt endiselt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Laekunud andmed toetavad üldjoontes hinnangut EKP nõukogu möödunud istungil esitatud keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Koguinflatsioon on viimastel kuudel aeglustunud, kuid hinnasurve püsib tugev. Samal ajal avaldub varasemate baasintressimääratõusude mõju jõuliselt euroala finants- ja monetaartingimustes, ent see, millise viivitusega ja kui tõhusalt avaldub see reaalmajanduses, on endiselt ebakindel.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad rahapoliitikaotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.