Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Malta, 22. oktoober 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Sooviksin tänada president Bonnicit külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest. Anname teile nüüd ülevaate istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete raames kulgevad varaostud edukalt, mõjutades jätkuvalt soodsalt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude hinda ja kättesaadavust.

EKP nõukogu on jälginud tähelepanelikult kõiki septembri alguses toimunud istungi järel laekunud andmeid. Samal ajal kui euroala sisenõudlus püsib jätkusuutlik, annab mure nii arenevate turgude kasvuväljavaadete kui ka finants- ja toormeturgude arengu võimalike majanduslike järelmõjude pärast endiselt märku kasvu- ja inflatsiooniväljavaatega seotud langusriskidest. Eelkõige tuleb põhjalikult analüüsida selliste tegurite tugevust ja püsivust, mis praegu aeglustavad inflatsiooni taastumist keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Seega tuleb rahapoliitika toetav kurss EKP nõukogu detsembri istungil eurosüsteemi ekspertide värske makromajandusliku ettevaate alusel uuesti läbi vaadata. EKP nõukogu on valmis ja suuteline tegutsema, võttes asjakohaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks vajaduse korral kasutusele kõik tema pädevusse kuuluvad instrumendid. Eelkõige rõhutab nõukogu, et varaostukava on piisavalt paindlik, mis võimaldab kohandada selle mahtu, koosseisu ja kestust. Praegu rakendatakse täielikult kuist varaostu mahtu, mis on 60 miljardit eurot. Varasid kavatsetakse osta kuni 2016. aasta septembri lõpuni või kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Järgnevalt olemasolevatel andmetel põhinevast EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2015. aasta teises kvartalis eelnenuga võrreldes 0,4%. Aasta esimeses kvartalis oli kasv 0,5%. Teise kvartali tulemuses kajastus nii sisenõudluse kui ka netoekspordi positiivne mõju. Värskeimad küsitlusandmed osutavad üldjoontes sarnasele SKP reaalkasvu tempole 2015. aasta kolmandas kvartalis. Majanduse taastumine peaks jätkuma ka edaspidi, ehkki seda pärsib eelkõige oodatust väiksem välisnõudlus. Sisenõudlust peaksid jätkuvalt soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna langus peaks toetama ka kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi eratarbimist ja -investeeringuid. Euroala sisenõudluse kosumist pärsivad siiski edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad langusriskid jäävad püsima, kajastades eelkõige arenevatel turgudel toimuvate muutustega seotud suurenenud ebakindlust, mis võib omakorda mõjutada üleilmset kasvu ning välisnõudlust euroala ekspordi järele. Süvenev ebakindlus on viimasel ajal väljendunud ka finantsturgude arengus ning sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed euroala sisenõudlusele.

Eurostati hinnangul langes euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 0,1%-lt 2015. aasta augustis –0,1% tasemele septembris. Eelnenud kuuga võrreldes kajastab see valdavalt energiahindade inflatsiooni edasist langust. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähiajal jätkuvalt väga madalal tasemel. Aastane ÜTHI-inflatsioon peaks tõusma aasta lõpu poole. Muu hulgas toetavad seda baasefektid, mis on seotud naftahinna langusega 2014. aasta lõpus. Majanduse oodatava elavnemise ja euro vahetuskursi varasema nõrgenemise edasikandumise toel ning tulenevalt futuuriturgudel praegu kajastuvaga võrreldes mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär 2016. ja 2017. aastal veelgi hoogustuma. Siiski kaasnevad majanduse väljavaatega ning finants- ja toormeturgudel toimuva arenguga riskid, mis võivad veelgi aeglustada inflatsioonimäära järkjärgulist lähenemist 2% tasemele. EKP nõukogu jälgib neid riske tähelepanelikult.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu vaatamata sellele, et M3 aastane kasvumäär aeglustus 5,3%-lt 2015. aasta juulis 4,8%-le augustis. M3 aastakasvu toetavad endiselt valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta juulis 12,2% ja augustis 11,4%.

Ka laenudünaamika paranes jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta juuli 0,3%st 0,4%ni augustis, mis viitab püsivale järkjärgulisele taastumisele alates 2014. aasta algusest. Paranemisest hoolimata peegeldab ettevõtete laenude dünaamika endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile ja laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta augustis 1,0%ni võrreldes 0,9%ga juulis. 2015. aasta kolmanda kvartali pankade laenutegevuse uuringu tulemused kinnitavad pangalaenude nõudluse kasvu, mida toetavad intressimäärade üldine tase, investeerimisega seotud rahastamisvajadused ning eluasemeturu väljavaated. Lisaks on veelgi leevenenud ettevõtluslaenude tingimused, seda eelkõige seoses konkurentsisurve kasvuga jaepanganduses. Samal ajal karmistusid mõnevõrra kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude tingimused. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed aitavad selgelt parandada ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et tuleb kindlalt jätkata EKP nõukogu rahapoliitiliste otsuste rakendamist ning jälgida tähelepanelikult kõiki asjakohaseid laekuvaid andmeid, hinnates nende mõju hinnastabiilsuse keskpikale väljavaatele.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Meetmed ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumiseks on väga olulised, et suurendada tootlikke investeeringuid, edendada töökohtade loomist ja tõsta tööviljakust. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi ja kiirendatakse reformidest saadavat kasu, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla ELi eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustava eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.