EKP 2014. aasta finantsaruanne

• EKP 2014. aasta puhaskasum: 989 miljonit eurot (2013. aastal 1440 miljonit eurot).
• Väärtpaberituruprogrammist saadud puhas intressitulu: 728 miljonit eurot (2013. aastal 962 miljonit eurot).
• Intressitulu pangatähtedelt: 126 miljonit eurot (2013. aastal 406 miljonit eurot).
• EKP bilansi maht: 185 miljardit eurot (2013. aastal 174 miljardit eurot).

Eile kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2014 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande. ^[1]

2014. aasta 31. detsembri seisuga otsustas EKP nõukogu kanda riskieraldisse 15 miljonit eurot (2013. aastal 0,4 miljonit eurot), mille järel saavutas eraldise suurus nimetatud kuupäeva seisuga oma maksimaalse lubatud piirmäära, mis on 7575 miljonit eurot. Riskieraldise eesmärk on katta valuuta-, intressi-, krediidi- ja kullahinnariske, mille olukorda pidevalt jälgitakse. Eraldise suurus vaadatakse igal aastal läbi. Riskieraldisse tehtud ülekande tulemusel oli EKP 2014. aasta puhaskasum 989 miljonit eurot (2013. aastal 1440 miljonit eurot). Kasumi vähenemise peamised põhjused olid a) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide madalamast keskmisest intressimäärast tingitud väiksem intressitulu pangatähtedelt; b) lunastamiste tõttu alanenud puhas intressitulu väärtpaberituruprogrammilt ja c) peamiselt ühtse järelevalvemehhanismi loomisega seotud kuludest tingitud suuremad tegevuskulud.

EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 30. jaanuaril 2015 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 841 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 148 miljoni euro suurune kasum euroala riikide keskpankade vahel 20. veebruaril 2015.

EKP tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservide ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest ning viimastel aastatel puhas intressitulu rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2014. aasta puhas intressitulu oli 1536 miljonit eurot (2013. aastal 2005 miljonit eurot). See hõlmas 126 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt (2013. aastal 406 miljonit eurot), ja 728 miljoni euro suurust (2013. aastal 962 miljonit eurot) puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt, sh 298 miljonit eurot (2013. aastal 437 miljonit eurot) EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt. Lisaks hõlmas see 174 miljoni euro suurust puhast intressitulu (2013. aastal 204 miljonit eurot) kaetud võlakirjade kolme ostukava raames soetatud väärtpaberitelt ja 1 miljoni euro suurust tulu varaga tagatud väärtpaberite ostukava raames ostetud väärtpaberitelt. EKP maksis riikide keskpankadele 57 miljonit eurot (2013. aastal 192 miljonit eurot) intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 217 miljoni euroni (2013. aastal 187 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 57 miljoni euroni (2013. aastal 52 miljonit eurot).

2014. aastal moodustasid allahindlused 8 miljonit eurot (2013. aastal 115 miljonit eurot). Allahindluste märkimisväärne langus 2014. aastal oli valdavalt tingitud nii EKP-le kuuluvas USA dollarite portfellis kui ka omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse üldisest tõusust.

EKP halduskulud hõlmavad personali- ja muid halduskulusid. Personalikulud kasvasid 2014. aastal 301 miljoni euroni (2013. aastal 241 miljonit eurot), sest töötajate arv suurenes aasta jooksul järk-järgult seoses ettevalmistustega ühtse järelevalvemehhanismi käivitamiseks 2014. aasta novembris. Ühtse järelevalvemehhanismiga seotud kulu 2014. aasta novembris ja detsembris oli 30 miljonit eurot. Summa kuulub tasumisele 2015. aastal, kuid seda kajastatakse tekkepõhiselt EKP 2014. aasta tulude ja kulude aruandes tasudega seotud tuluna.

Muud halduskulud ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning teistele kaupadele ja teenustele ulatusid 2014. aastal 376 miljoni euroni (2013. aastal 287 miljonit eurot). EKP uute hoonete ehitamisega seotud kulud on valdavalt kapitaliseeritud ning neid kõnealune kirje ei hõlma. Pärast kolimist uude hoonekompleksi 2014. aasta novembris viidi selle ajani kantud kapitaliseeritud kulud kirjest „Pooleliolevad ehitised” üle vastavatesse põhivarakirjetesse. EKP uute hoonete amortisatsioon algas 2015. aasta jaanuaris kooskõlas EKP amortisatsiooni arvestamise põhimõtetega.

EKP bilansi kogumaht suurenes 2014. aastal 11 miljardi euro võrra 185 miljardi euroni (2013. aastal 174 miljardit eurot). See oli peamiselt tingitud EKP hoitavate välisvaluutareservide ja kulla kallinemisest ning ringluses olevate pangatähtede mahu kasvust.

2014. aasta lõpus moodustas eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht 2208 miljardit eurot võrreldes 2273 miljardi euroga 2013. aastal. Kohustuste kogumaht vähenes peamiselt seetõttu, et peatati iganädalane peenhäälestusoperatsioon, millega kõrvaldati väärtpaberituruprogrammiga lisatud likviidsus. Selle tulemusel kahanes tähtajaliste hoiuste maht. Varade koguväärtuse alanemine tulenes peamiselt kahe kolmeaastase tähtajaga pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni käigus saadud summade ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht vähenes 19 miljardi euro võrra 217 miljardi euroni (2013. aastal 236 miljardit eurot). Väärtpaberituruprogrammi raames hoitavate väärtpaberite maht alanes lunastamiste tõttu 34,5 miljardit eurot. Osaliselt tasakaalustasid seda kaetud võlakirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava raames soetatud väärtpaberid. Need ostukavad käivitati 2014. aasta lõpus ja nende maht ulatus aasta lõpus 31,3 miljardi euroni.

Tegevusaruanne, mis varem avaldati koos EKP aastaaruandega, on EKP iga-aastase finantsaruande lahutamatu osa. See sisaldab taustteavet, mis võimaldab lugejatel paremini mõista EKP tegevusraamistikku ja erinevate operatsioonide mõju EKP finantsaruannetele. Sel aastal on tegevusaruannet laiendatud ja see hõlmab teavet, mis on otseselt seotud EKP finantsaruandega.

Meediakanalite küsimustele vastab Rocío González (tel +49 69 1344 6451).

Lisaselgitused

1. EKP ja eurosüsteemi arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. ^[2] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri valuutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes ja konsolideeritud aastabilansis. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
2. 2014. aastal otsustas EKP nõukogu muuta rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite arvestuspõhimõtteid. Neid väärtpabereid kajastatakse nüüd amortiseeritud maksumuses (mida väärtuse langemisel korrigeeritakse) olenemata sellest, kas neid hoitakse tähtajani või mitte. See muutus ei mõjutanud 2014. aasta finantstulemust.
3. Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) hinnatakse ümber turuhindade alusel, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks väärtpaberiteks. Tähtaja lõpuni hoitavaid väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida korrigeeritakse väärtuse langemisel.
4. Kuld ning kõik ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel.
5. Pangandusjärelevalvega seotud kulud: kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega ^[3] kehtestab EKP järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele iga-aastase järelevalvetasu. Tasud katavad EKP-le seoses järelevalveülesannete täitmisega tekkinud kulud, kuid ei ole neist suuremad. EKP-le tekkinud kulusid arvestatakse alates ajast, mil EKP asus täitma järelevalveülesandeid, st 2014. aasta novembrist. 2014. aasta novembris ja detsembris tekkinud kulude katteks laekunud summad kajastatakse tekkepõhiselt EKP 2014. aasta tulude ja kulude aruandes tasudega seotud tuluna, kuid need kuuluvad maksmisele 2015. aastal.
6. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. EKP nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
7. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta a) EKP üldise riskieraldise ja üldreservfondi arvelt ning b) EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta kattevara kasumi arvelt. Järelejäänud netokahjum võidakse kajastada bilansis ülekantud kahjumina, mis tasaarveldatakse järgmiste aastate netokasumiga.
8. Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud eurosüsteemi väärtpaberid: Allpool toodud tabelis esitatakse eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine emitentide vahel seisuga 31. detsember 2014.

[1] Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on hinnatud amortiseeritud soetusmaksumuse alusel.

[2] Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.