PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 27. juuli 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Tänane otsus kajastab hinnangut inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Nõukogu eelmise istungi järgsed suundumused toetavad meie ootust, et inflatsioon aeglustub ülejäänud aasta jooksul veelgi, ent püsib siiski seatud eesmärgist hoogsam pikema aja jooksul. Samal ajal kui mõnes näitajas on leevenemise märke, on alusinflatsioon üldjoontes endiselt kiire. Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt: rahastamistingimused on taas karmistunud ja pärsivad üha rohkem nõudlust. See on oluline tegur inflatsiooni suunamisel sihttasemele.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Tegime ka otsuse kehtestada kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks 0%. See otsus kaitseb rahapoliitika tõhusust, säilitades praeguse kontrolli rahapoliitika kursi üle ning tagades, et EKP intressimääraotsuste mõju kandub täiel määral üle rahaturgudele. Samal ajal suurendab see rahapoliitika tulemuslikkust, vähendades reservidelt makstava intressi kogusummat, mis on vajalik rahapoliitika asjakohase kursi rakendamiseks.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. Kohustuslike reservide tasustamispõhimõtete muutmise kohta saab üksikasjalikumat teavet eraldi pressiteatest, mis avaldatakse kell 15.45 Kesk-Euroopa aja järgi.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala lähiaja majandusväljavaade on peamiselt loiuma sisenõudluse tõttu halvenenud. Kiire inflatsioon ja karmistunud rahastamistingimused pärsivad kulutusi. Eelkõige mõjutab see töötleva tööstuse sektori tootmist, mida pidurdab ka vähene välisnõudlus. Nõrkuse märke näitavad ka eluaseme- ja ettevõtlusinvesteeringud. Teenindussektor (eriti kontaktimahukad allsektorid, nagu näiteks turismiteenused) on endiselt vastupidavam. Siiski on ka teenindussektori aktiivsus raugemas. Majandustegevus peaks püsima lähiajal loid. Aja jooksul peaksid elavnemist toetama inflatsiooni aeglustumine, sissetulekute kasv ja nõudlustingimuste paranemine.

Tööturg on endiselt tugev. Töötuse määr püsis 2023. aasta mais rekordiliselt madalal tasemel (6,5%) ning eriti teenindussektoris luuakse aktiivselt uusi töökohti. Samal ajal võib ettevaatavate näitajate põhjal arvata, et lähikuudel see suundumus aeglustub ja võib töötleva tööstuse sektoris muutuda negatiivseks.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid kiiresti ja kooskõlastatult lõpetama. See on vajalik selleks, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta jõulisemaid rahapoliitilisi meetmeid. Väljendame heameelt seoses eurorühma hiljutise avaldusega euroala eelarvepoliitika kursi kohta, mis on kooskõlas siinse hinnanguga. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Ühtlasi toetaks see rohepööret, mida edendatakse ka ELi taasterahastu kaudu. Samuti tuleks enne aasta lõppu lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus veelgi ning pidurdus 6,1%-lt mais 5,5%-le juunis. Energiahinnad langesid taas, alanedes aasta arvestuses 5,6%. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus jätkuvalt, ent püsis 11,6% tasemel endiselt kiire.

Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, oli inflatsioon juunis 5,5%, kusjuures tööstuskaupade ja teenuste hindade suundumused olid erinevad. Tööstuskaupade inflatsioon aeglustus veelgi, alanedes 5,8%-lt mais 5,5%-le juunis. Teenuste hindade inflatsioon seevastu kiirenes 5,0%-lt mais 5,4%-le juunis. Selle põhjuseks olid puhkuste ja reisimisega seotud suured kulutused ning positiivsed baasefektid.

Inflatsiooni mõjutavad tegurid on muutumas. Väliste inflatsiooniallikate mõju leeveneb. Inflatsiooni üha olulisemaks tõukejõuks on seevastu kujunemas euroalasisene hinnasurve, mis on muu hulgas tingitud palgakasvust ja endiselt suurtest kasumimarginaalidest.

Kui mõned näitajad alanevad, püsivad alusinflatsiooni näitajad üldjoontes endiselt kõrged. Selle üheks põhjuseks on energiahindade varasema tõusu püsiv mõju hindadele kõigis majandussektorites. Ehkki suurem osa pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, püsivad mõned näitajad kõrged ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida.

Riskihinnang

Majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaatega on endiselt seotud suur ebakindlus. Kasvu ohustavad langusriskid hõlmavad Venemaa põhjendamatut sõda Ukraina vastu ja laiemate geopoliitiliste pingete süvenemist, mis võivad killustada maailmakaubandust ja seega pärssida euroala majandust. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt või kui üleilmne majanduskasv aeglustub ja pärsib seeläbi nõudlust euroala ekspordi järele. Kasv võib siiski kujuneda prognoositust kiiremaks, kui tugev tööturg, reaalsete sissetulekute kasv ja ebakindluse vähenemine parandavad eraisikute ja ettevõtete kindlustunnet ning ergutavad tarbimist.

Inflatsiooni ohustavad tõusuriskid hõlmavad võimalikku uut tõususurvet energia- ja toiduainehindadele, mis muu hulgas on seotud Venemaa ühepoolse lahkumisega Musta mere piirkonna teraviljaleppest. Toiduainehindu võivad prognoositust enam kergitada areneva kliimakriisi keskkonnas ilmnevad kehvad ilmastikuolud. Püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Nõrgem nõudlus – näiteks rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel – alandaks seevastu hinnasurvet, seda eelkõige keskpikas perspektiivis. Ühtlasi aeglustuks inflatsioon kiiremini, kui energiahindade langus ja toiduainete väiksem hinnatõus avalduksid muude kaupade ja teenuste hindades seni oodatust varem.

Finants- ja monetaartingimused

Meie rahapoliitika karmistumine avaldab jätkuvalt ulatuslikku mõju rahastamistingimustele laiemalt. Lühiajalised ja keskpika tähtajaga riskivabad intressimäärad on alates meie möödunud istungist tõusnud ja rahastamine on muutunud pankade jaoks kallimaks osaliselt tingituna mõjust, mida avaldab EKP suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTROd) käimasolev lõpetamine. TLTROde raames juunis tehtud ulatuslikud tagasimaksed kulgesid tõrgeteta, kuna pangad olid hästi valmistunud. Ettevõttelaenude ja hüpoteeklaenude keskmised intressimäärad tõusid mais veelgi, kerkides vastavalt 4,6%ni ja 3,6%ni.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitas, et kõrgemad laenuintressimäärad ja seonduvad kärped kulukavades alandasid teises kvartalis taas järsult laenunõudlust. Ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused karmistusid veelgi, kuna pankadele valmistavad üha enam muret nende kliente ohustavad riskid ning nad on vähem valmis neid riske katma. Karmimad rahastamistingimused on muutnud eluaseme soetamise investeeringuna ebasoodsamaks ja vähem atraktiivseks ning nõudlus hüpoteeklaenude järele vähenes viiendat kvartalit järjest.

Aastane laenukasv alanes juunis jätkuvalt, langedes ettevõttelaenude puhul 3,0%ni ja kodumajapidamistele antud laenude puhul 1,7%ni ning aastased kasvumäärad olid teises kvartalis vastavalt 0,0% ja –0,2%. Pankade loiu laenutegevuse ja eurosüsteemi bilansi kahanemise tulemusel aeglustus laia rahapakkumise aastakasv juunis 0,6%ni ning aastane kasvumäär oli teises kvartalis –1,1%.

Kokkuvõte

Inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.