EKP avaldab 2018. aasta lähenemisaruande

23. mai 2018

• Kõik seitse vaatlusalust ELi liikmesriiki on teinud edusamme lähenemiskriteeriumite täitmisel.
• Ükski neist ei täida kõiki aluslepingus sätestatud kohustusi, sealhulgas õigusliku lähenemise kriteeriumeid.
• Euro edukas kasutuselevõtt eeldab riikide jätkusuutlikku lähenemist.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldab täna 2018. aasta lähenemisaruande kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud nõuetega. Vaatlusalused riigid on Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Aruandes leitakse, et asjaomased seitse ELi liikmesriiki on teinud edusamme euro kasutuselevõtu kriteeriumite täitmisel, ehkki ükski neist ei täida kõiki kohustusi. Lähenemisaruandes vaadeldakse, millise taseme on need riigid jätkusuutlikus majanduslikus lähenemises saavutanud ning kas nende keskpankade põhikirjad vastavad nõuetele, mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks. Lähenemise jätkusuutlikkuse hindamisel võetakse arvesse ka ELi majanduse juhtimise uut tõhustatud raamistikku (nt stabiilsuse ja kasvu pakt ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus) ja muid asjakohaseid tegureid, näiteks institutsioonilise keskkonna tugevust.

Majanduslik lähenemine. Pärast EKP 2016. aasta lähenemisaruande avaldamist on tehtud mõningaid edusamme nominaalsete lähenemiskriteeriumite täitmisel.

Inflatsiooni arengus on riikidevahelised erinevused veelgi vähenenud, mis näitab edasiminekut hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamisel. 12-kuulisel vaatlusperioodil 2017. aasta aprillist 2018. aasta märtsini kiirenes inflatsioon ELis tingituna peamiselt hoogsast majanduskasvust ning energia- ja toormehindade tõusust. See kajastus hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtuses, mille täitis vaatlusperioodil seitsmest riigist viis. Tšehhi Vabariigi ja Ungari inflatsioonimäärad olid kontrollväärtusest kõrgemad, Rumeenia ja Rootsi inflatsioonimäärad olid kontrollväärtuse tasemel, Bulgaaria ja Poola näitajad sellest madalamad ning Horvaatia näitaja oluliselt madalam. Lähiaastatel peaks inflatsioon vaatlusalustes riikides veelgi kiirenema. Enamikus vaatlusalustes riikides valmistab siiski muret inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus pikema aja vältel.

Aruandes osutatakse märgatavale paranemisele seoses eelarvedistsipliini kriteeriumite täitmisega, kuna eelarve tasakaalustamatus on enamikus vaatlusalustes riikides vähenenud. 2017. aastal jäi eelarvepuudujääk kõigis vaatlusalustes riikides kontrollväärtuse (3% SKPst) piiresse ja ühegi riigi suhtes ei toimu praegu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. 2016. aastal kohaldati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust Horvaatia suhtes. Seega täidavad kõik vaatlusalused riigid eelarvepuudujäägi kriteeriumit. Võla suhe ületab kontrollväärtust (60% SKPst) vaid Horvaatias ja Ungaris, ehkki see väheneb piisavalt mõlemas riigis ja liigub rahuldavas tempos kontrollväärtuse suunas, mistõttu võib seda lugeda stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevaks.

Ükski vaatlusalustest riikidest ei osale vahetuskursimehhanismis ERM2. Enamikus riikides oli vääringute vahetuskurss kaheaastasel vaatlusperioodil küllaltki volatiilne. Erandiks olid Bulgaaria vääring, mille puhul kehtib europõhine valuutakomitee süsteem, ja Horvaatia vääring, millel on rangelt juhitav ujuvkurss.

Mis puudutab pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumit, siis jäid seitsmest vaatlusalusest riigist viie pikaajalised intressimäärad allapoole 3,2% kontrollväärtust. Pikaajalised intressimäärad olid kontrollväärtusest kõrgemad Poolas ja Rumeenias. Madalaimad näitajad olid Tšehhi Vabariigis ja Rootsis.

Tähtis on jätkusuutlik lähenemine. Euro kasutusele võtvad riigid peavad olema suutelised tõendama oma lähenemisprotsessi jätkusuutlikkust. Jätkusuutliku lähenemise eeltingimus on makromajanduslik stabiilsus ja eelkõige kindel eelarvepoliitika. Enamik vaatlusaluseid riike on teinud edusamme makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamisel. Jätkusuutliku lähenemise saavutamiseks on vaja ka usaldusväärseid institutsioone. Riikide toote- ja tööturud peavad hästi toimima. See on oluline, et toime tulla makromajanduslike šokkidega. Ühtlasi peavad riigid rakendama asjakohast makromajandusliku usaldatavusjärelevalve poliitikat, et vältida suurenevat makromajanduslikku tasakaalustamatust, nagu varahindade ülemäärane tõus ning krediiditsükli liigne kõikumine. Peale selle peavad olema kehtestatud asjakohased finantsasutuste järelevalve- ja kriisilahendusraamistikud, pidades eelkõige silmas pangandusliidu loomist ja ühtset järelevalvemehhanismi.

Õiguslik lähenemine. Ühegi vaatlusaluse riigi õigusraamistik ei ole täielikult kooskõlas kõigi euro kasutuselevõtu nõuetega. Mittevastavused püsivad keskpanga sõltumatuse (eelkõige institutsioonilise ja finantssõltumatuse) ning isikusõltumatuse aspektides. Lisaks ei vasta vaatlusalused riigid (välja arvatud Horvaatia) kõigile keskpankade laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele.

Meediakanalite küsimustele vastab Stefan Ruhkamp (tel: +49 69 1344 5057).

Märkus.

• Lähenemisaruanne koostatakse vähemalt iga kahe aasta järel või kui seda taotleb ELi liikmesriik, kes soovib euro kasutusele võtta.
• Aruanded koostavad nii EKP kui ka Euroopa Komisjon ja neis kirjeldatakse euroalaväliste liikmesriikide edusamme euro kasutuselevõtuks vajalike kriteeriumide täitmisel.