Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2004 lõppenud aasta finantsaruanne
11. märtsil 2005 kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2004 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.
2004. aastal oli EKP netokahjum 1,636 miljardit eurot, võrreldes 477 miljoni euro suuruse netokahjumiga 2003. aastal. Kahjumi peamiseks põhjuseks oli taas vahetuskursside areng, mis mõjutas negatiivselt välisvaluutas, peamiselt USA dollarites nomineeritud varades hoitud EKP reservide väärtust eurodes.
EKP arvestuspõhimõtetes pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsusele. Vastavalt sellele loetakse kursivahest ja turuhindade ümberhindlusest tulenev EKP kulla- ja välisvaluutareservide realiseerimata kahjum realiseerituks ning kantakse aasta lõpus tulude ja kulude aruandesse. Kursivahest ja turuhindade ümberhindlusest tulenevat EKP kulla- ja välisvaluutareservide realiseerimata kasumit aga ei loeta kasumiks ja see kantakse otse ümberhindluskontodele. Tugeva euro vahetuskursi tõttu oli vahetuskursi ümberhindlusest tulenev netokahjum 2004. aastal ligikaudu 2,1 miljardit eurot.
EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu EKPle kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. 2004. aastal mõjutasid intressitulu nii euro- kui ka välisvaluutavarade madalad intressimäärad. EKP kogu netointressitulu kõigist allikatest oli 2004. aastal 690 miljonit eurot, võrreldes 715 miljoni euroga 2003. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 733 miljonit eurot välja arvata, oli netointressikulu 43 miljonit eurot, võrreldes 17 miljoni euroga 2003. aastal. EKP maksis 693 miljonit eurot riikide keskpankadele EKPle üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks.
EKP halduskulud töötasudele ja muudele seotud tasudele, ruumide rendile ning kaupadele ja teenustele moodustasid 340 miljonit eurot (286 miljonit 2003. aastal). Halduskulude tõusu põhjustas peamiselt EKP pensionifondi kohustuste suurenemise katteks kindlustusmatemaatilise meetodi põhjal arvutatud eraldis. Põhivara amortisatsioonikulu oli 34 miljonit eurot. 2004. aasta lõpus töötas EKPs 1309 inimest (kaasa arvatud 131 inimest juhtivatel kohtadel), aasta varem oli töötajate arv 1213.
11. märtsil 2005 otsustas nõukogu katta EKP 1,636 miljardi euro suuruse netokahjumi 296 miljoni euro suurusest üldreservfondist ja järelejäänud 1,340 miljardi euro suuruse kahjumi liikmesriikide keskpankadele jaotatud 2004. aasta rahalisest tulust võrdeliselt neile jaotatud summadega.
31. detsembril 2004 lõppenud aasta finantsaruanne ja juhatuse aruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 26. aprillil 2005.
Lisaselgitused
- EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.[1] Nende aluseks on üldjoontes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamike eurosüsteemi keskpankade laialdasi välisvaluutariske silmas pidades pööratakse arvestuspõhimõtetes eelkõige tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsioonide realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma tegevusest, mis kajastub eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
- EKPle ülekantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel said riikide keskpangad õiguse nõuda EKPlt välisvaluutareservide ülekandmise eest intressi ülekantud summa väärtuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt tuleb maksta intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi hiliseimale põhilisele refinantseerimismäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2004. aastal oli EKP intressikulu 693 miljonit eurot, välisvaluutareservidelt teenitud netointressitulu aga 422 miljonit eurot.
- Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP saadava tulu jaotus: EKP nõukogu otsustas jaotada selle tulu riikide keskpankadele vahejaotuse käigus iga kvartali lõpus.[2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu. EKP nõukogu võib otsustada tulu vähendada ka seoses EKP kuludega euro pangatähtede väljaandmisel ja käitlemisel. EKP 31. detsembril 2004 lõppenud aasta hinnangulise finantstulemuse kohaselt otsustas nõukogu 2004. aasta detsembris:a. nõuda tagasi riikide keskpankadele kolme kvartaalse vahejaotuse käigus välja makstud 536 miljonit eurot;b. tühistada viimane kvartaalne jaotus summas 197 miljonit eurot.
- Kahjumi jaotamine: Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 33.2 tuleb EKP kahjum katta järgmiselt. Kahjumi võib katta EKP üldreservfondist ja vajadusel EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta rahalise tulu arvelt. Kui kahjum kaetakse rahalisest tulust, vähendatakse riikide keskpankadele vastava majandusaasta eest jaotatavat summat võrdeliselt nende osakaaluga EKP kapitali märkimise aluses. 13. jaanuaril 2005 peetud istungil otsustas nõukogu kasutada EKP 2004. aasta kahjumi katmiseks kogu üldreservfondi ja järelejäänud kahjumi katmiseks rahalist tulu. Liikmesriikide keskpangad said teha vastava eraldise 2004. aasta finantsaruannetesse enne nende lõpetamist.
-
[1] Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2002. aasta otsus Euroopa Keskpanga finantsaruannete kohta (EKP/2002/11), EÜT L 58, 3.3.2003, lk 38.
-
[2] Euroopa Keskpanga 21. novembri 2002. aasta otsus, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate liikmesriikide keskpankadele (EKP/2002/9), EÜT L 323, 28.11.2002, lk 49.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- [email protected]
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid