Raha digitaalajastul

EKP juhatuse liikme Fabio Panetta blogiartikkel

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2020

Vana-Kreekast alates on raha ja sularaha olnud peaaegu samatähenduslikud. Mündid ja hiljem ka paberraha on olnud igapäevatehingutes tõhusad ja laialdaselt levinud maksevahendid.

Viimaste aastate ulatusliku digipöörde käigus on aga inimeste makseharjumused märkimisväärselt muutunud ning üha rohkem kasutatakse kaardi- ja mobiilimakseid või tehakse makseid koguni nutikella abil.

Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade korraldatud euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuringust selgub, et peaaegu pool euroala riikide täisealisest elanikkonnast eelistab praegu digitaalseid maksevõimalusi. Paistab, et COVID-19 pandeemia on seda suundumust veelgi süvendanud. Ehkki inimesed omavahel arveldavad endiselt esmajoones sularahas, on selle tähtsus vähenemas. Internetiostude tegemisel eelistatakse kaardi- ja e-makseid. Arvete tasumisel kasutatakse kõige sagedamini otsekorraldusi ja kreeditkorraldusi.

Vastandlikest tulemustest saab järeldada, et ükski praegu kättesaadavatest maksevahenditest ei täida kõiki tarbijate vajadusi. See rõhutab veelgi, kui oluline on anda inimestele maksete tegemisel edaspidigi erinevaid valikuvõimalusi, tagades seejuures, et maksed on kiired, turvalised, soodsad ja lihtsad. Sularaha ja digiraha täiendavad üksteist: nende kooslus pakub rohkem valikuid ja hõlpsamat juurdepääsu lihtsatele makseviisidele kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Samuti tagab see inimeste ulatusliku kaasatuse ühiskonda ja maksete kindluse.

Digiraha areng toimub käsikäes majanduse digiteerimisega. See toetab e-kaubanduse kasvu ja seonduvaid eluviisivalikuid ning täidab tarbijate ootust, et maksed toimuksid viivitamatult ja oleksid sujuvalt lõimitud digiteenustesse.

Aga isegi kui digimaksed on kavandatud võimalikult stabiilse ja tõrkekindlana, võivad neid siiski tabada häired, näiteks voolukatkestused, küberohud ja tehnilised rikked. Neis olukordades aitab sularaha toetada maksete jätkumist, kuna pakub tänu ainulaadsetele omadustele olulist tagalat ja on usaldusväärne väärtuse säilitaja. Meie uuringust selgub, et 34% euroala elanikest hoiab ettevaatusabinõuna kodus täiendavaid sularahasääste.

Sularahal on ka kaasav roll. Üks digimaksetega seotud peamisi murekohti on asjaolu, et kui need muutuvad uueks normiks, võivad inimesed, kes ei saa või (näiteks privaatsuse kaalutlustel) ei soovi neid teenuseid kasutada, jääda majandustegevusest kõrvale. Uuringutulemused näitavad, et sularaha kasutavad korrapäraselt igas vanuses ning erineva haridustaseme ja sissetulekuga inimesed. Samuti on sularaha äärmiselt oluline selleks, et kaasata sotsiaalselt haavatavaid kodanikurühmi, kellel ei pruugi olla pangakontot või vajalikke digioskusi. See toonitab vajadust säilitada sularahatsükli sujuv toimimine, sealhulgas lihtne juurdepääs sularahale ja laialdane võimalus maksta müügikohtades sularahaga. Seepärast on meie kindel eesmärk tagada ka edaspidi euroala riikides sularaha ulatuslik kättesaadavus ja võimalus teha makseid sularahas.

Samal ajal – arvestades et tarbijate rahaharjumused muutuvad digipõhiseks – tuleb uus sisu anda ka riigiraha mõistele, et sellest saadav avalik hüve jääks täielikult kättesaadavaks ka digiajastul. Seega peame olema valmis pangatähtedega samaväärse digiraha kasutuselevõtuks, kui niisugune vajadus tekib. Digitaalne euro täiendaks sularaha ning nende kahe kooslus pakuks juurdepääsu lihtsatele tasuta makseviisidele. Digitaalne euro võimaldaks ka koostoimet erasektori makselahendustega ning hõlbustaks tarbijatele üleeuroopaliste lahenduste ja lisateenuste pakkumist. Olulisel kohal on privaatsuse kaitse, et digitaalne euro aitaks digiajastul säilitada maksete usaldusväärsuse. Selleks et lõppkasutajate vajadusi ja murekohti paremini mõista, ootame üldsuselt tagasisidet praegu digitaalse euroga seoses käimasoleva avaliku konsultatsiooni raames.

Digitehnoloogia võib makseteenuste valdkonna põhjalikult ümber kujundada, ent Euroopa kodumajapidamistele ja ettevõtetele peab siiski jääma valikuvõimalus. Seepärast töötamegi selle nimel, et kõigile kättesaadav lihtne ja turvaline tasuta lahendus oleks edaspidigi igal juhul olemas.