PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 16. märts 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Inflatsioon püsib eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra kooskõlas oma eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust meie intressimääraotsuste tegemisel. Need otsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.

Jälgime tähelepanelikult praegusi turupingeid ja oleme valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal. Euroala pangandussektor on vastupidav ning kapitali- ja likviidsuspositsioonid on tugevad. Igal juhul on meie käsutuses kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge ja säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine.

EKP ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Need pinged võivad kaasa tuua täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja kasvu põhiprognooside suhtes. Enne hiljutisi suundumusi olid EKP eksperdid juba koguinflatsiooni põhiprognoosi allapoole korrigeerinud. Selle peamiseks põhjuseks on energiahindade varem eeldatust väiksem mõju. EKP ekspertide hinnangul peaks keskmine inflatsioon olema 2023. aastal 5,3%, 2024. aastal 2,9% ja 2025. aastal 2,1%. Samal ajal on hinnasurve jätkuvalt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt. EKP ekspertide hinnangul ulatub see 2023. aastal keskmiselt 4,6%ni, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5%ni ja 2025. aastal 2,2%ni sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.

Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on korrigeeritud ülespoole keskmiselt 1,0%ni seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas. Seejärel peaks kasv EKP ekspertide hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal 1,6%ni. Seda toetavad vastupidav tööturg, kindlustunde paranemine ja reaalsete sissetulekute tõus. Samal ajal jääb kasvu hoogustumine 2024. ja 2025. aastal rahapoliitika karmistumise tõttu loiumaks, kui prognoositi möödunud detsembri ettevaates.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

2022. aasta neljandas kvartalis euroala majandus seiskus ning varem eeldatud kokkutõmbumist ei toimunud. Nõudlus euroala erasektoris aga vähenes järsult. Kiire inflatsioon, püsiv ebakindlus ja rangemad rahastamistingimused pärssisid eratarbimist ja investeeringuid, mis alanesid vastavalt 0,9% ja 3,6%.

Põhiprognoosi kohaselt peaks majandus lähikvartalites taas elavnema. Pakkumistingimuste edasise paranemise, jätkuvalt suureneva kindlustunde ja ettevõtete kuhjunud tellimuste täitmise toel peaks tööstustoodang hoogustuma. Palkade tõus ja energiahindade langus korvavad osaliselt ostujõu vähenemist, mida paljud kodumajapidamised kiire inflatsiooni tõttu kogevad. See omakorda toetab tarbimiskulutusi.

Tööturg on loiumaks muutunud majandusaktiivsusest hoolimata endiselt tugev. Tööga hõivatute arv suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis 0,3% ja töötuse määr püsis 2023. aasta jaanuaris rekordiliselt madalal tasemel (6,6%).

Valitsuste võetud toetusmeetmed, mille eesmärk on kaitsta majandust kõrgete energiahindade mõju eest, peaksid olema ajutised, sihipärased ja kohandatud, et säilitada stiimulid energiatarbimist vähendada. Kuna energiahinnad langevad ja energiapakkumist ohustavad riskid taanduvad, on oluline hakata neid meetmeid kiiresti ja kooskõlastatult lõpetama. Meetmed, mis nendele põhimõtetele ei vasta, võivad inflatsioonisurvet keskpika aja jooksul süvendada, ja see omakorda eeldaks tugevamate rahapoliitikameetmete rakendamist. Kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga ja Euroopa Komisjoni 8. märtsil 2023 avaldatud suunistega peaks eelarvepoliitika eesmärk ühtlasi olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse eeskätt energiasektoris euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Selleks peaksid valitsused tempokalt ellu viima ELi taasterahastu raames kavandatud investeeringud ja struktuurireformid. Samuti tuleks kiiresti lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus veebruaris 8,5%ni. Selle põhjustas energiahindade uus järsk langus. Toiduainehindade inflatsioon seevastu kiirenes veelgi ja ulatus 15,0%ni, kuna energiakulu ja toiduainetööstuse muude tootmissisendite maksumuse varasem kasv mõjutab endiselt tarbijahindu.

Ühtlasi on hinnasurve jätkuvalt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris 5,6%ni ning ka teised alusinflatsiooni näitajad püsivad endiselt kõrged. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon kerkis veebruaris 6,8%ni, mis kajastab peamiselt varasemate pakkumispoolsete kitsaskohtade ja kõrgete energiahindade hilinenud mõju. Ka teenuste hindade inflatsiooni, mis kiirenes veebruaris 4,8%ni, hoogustavad endiselt energiahindade varasema tõusu mõju järkjärguline avaldumine, nõudluse elavnemine pärast majanduse taasavanemist ning palkade kasv.

Palgasurve on tööturgude stabiilsuse keskkonnas tugevnenud. See on seotud ka töötajate püüdlustega osaliselt korvata kiire inflatsiooni tõttu vähenenud ostujõudu. Ühtlasi oli paljudel ettevõtetel võimalik tõsta oma kasumimarginaale sektorites, kus pakkumine oli piiratud ja nõudlus taas kasvas. Samal ajal on enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid praegu ligikaudu 2% tasemel, ent neid on vaja jätkuvalt jälgida, pidades eelkõige silmas turupõhiste inflatsiooniootuste hiljutist volatiilsust.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet ohustavad langusriskid. Finantsturgudel püsivad suured pinged võivad karmistada üldiseid laenutingimusi prognoositust jõulisemalt ning vähendada kindlustunnet. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina ja tema rahva vastu on endiselt märkimisväärne majandust ohustav langusrisk ning võib taas kergitada energia- ja toidukulusid. Peale selle võib euroala majanduskasvu veelgi pärssida maailmamajanduse eeldatust järsem nõrgenemine. Ettevõtted võivad aga keeruka rahvusvahelise keskkonnaga kiiremini kohaneda ning koos energiašoki taandumisega võiks see toetada praegu prognoositust suuremat majanduskasvu.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid hõlmavad praegust tõususurvet, mis võib jaehindu lühiajaliselt eeldatust veelgi enam kergitada. Euroalasisesed tegurid, näiteks püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus, võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Peale selle võib Hiina majanduse eeldatust jõulisem elavnemine taas kergitada toormehindu ja suurendada välisnõudlust. Inflatsiooniga seotud langusriskid hõlmavad finantsturgudel püsivaid suuri pingeid, mis võivad inflatsioonitempo aeglustumist hoogustada. Ühtlasi võib energiahindade languse tulemusel väheneda alusinflatsioonist ja palkadest tingitud surve. Nõudluse kahanemine – muu hulgas pangalaenude ulatuslikuma vähenemise või rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel – alandaks samuti hinnasurvet oodatust rohkem, seda eelkõige keskpikas vaates.

Finants- ja monetaartingimused

Möödunud rahapoliitikaistungile järgnenud nädalate jooksul tõusid turuintressimäärad märkimisväärselt. Selles tõususuundumuses on aga viimastel päevadel toimunud finantsturupingete keskkonnas jõuline pööre. Pangalaenud on muutunud euroala ettevõtete jaoks kallimaks. Laenuandmine ettevõtetele on väiksema nõudluse ja karmistunud laenutingimuste tõttu veelgi vähenenud. Kodumajapidamiste laenud on samuti kallinenud. Eelkõige on selle põhjuseks hüpoteeklaenude kõrgemad intressimäärad. Laenude kallinemine ja sellest tulenev nõudluse vähenemine koos rangemate laenutingimustega on kaasa toonud kodumajapidamiste laenukasvu jätkuva pidurdumise. Loiuma laenudünaamika keskkonnas on rahapakkumise kasv selle kõige likviidsemate komponentide toimel järsult aeglustunud.

Kokkuvõte

Inflatsioon püsib eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra kooskõlas oma eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust meie intressimääraotsuste tegemisel. Need otsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust. Jälgime tähelepanelikult praegusi turupingeid ja oleme valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.