Heitkem värske pilk naiste rollile kodus, tööl ja ühiskonnas

EKP president Christine Lagarde

8. märts 2021

Möödunud aasta, kui COVID-19 pandeemia võttis enda haardesse kogu maailma, tõi kaasa ohvreid ja ohverdusi. Liiga paljud kaotasid oma elu, oma lähedased. Teised võitlesid otsustavalt, et jääda ellu füüsiliselt ja emotsionaalselt ning säilitada majanduslik toimetulek.

Aasta hiljem näeme selgelt, et viiruse sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed mõjutavad eriti rängalt naisi. Ebaproportsionaalselt palju naisi töötab sektorites, mida viirus on kõige tõsisemalt tabanud. Nad täidavad suurema tõenäosusega oma tööülesandeid mitteametlikult ja riiklikud toetuskavad nendeni ei ulatu. Naiste õlgadele on töökohustuste täitmise kõrval sageli jäänud ka kohustus hoolitseda noorte ja eakate pereliikmete eest.

Need on muret tekitavad suundumused, mille tõttu võivad kaotsi minna soolise võrdõiguslikkuse nimel visalt kätte võideldud saavutused. Me ei tohi lasta sellel juhtuda.

Kuid on ka lootust muutusteks. Eksistentsiaalsed kriisid sekkuvad meie ellu ja sunnivad mõningaid väärtusi ümber hindama. Pandeemia ei ole mitte ainult esile toonud olulisi nõrkusi meie ühiskonnas, vaid sundinud meid ka asju teisiti tegema. Siin näengi võimalust asju paremaks muuta.

Seepärast kutsun tänasel rahvusvahelisel naistepäeval meid kõiki – nii naisi kui ka mehi – vaatama seniseid tavasid ja mustreid värske pilguga ning looma uusi, mis sobivad paremini meie praeguste vajadustega. Meil on ees palju tööd nii kodudes ja töökohtadel kui ka muutuste vedamisel.

See saab alguse kodust, mis on praeguste piirangute tingimustes meie kõigi elude süda ja kese. Pandeemia on elavalt esile tõstnud ebavõrdsuse naiste ja meeste töövälistes kohustustes. Samas oleme näinud, et ühtsuses peitub jõud. Mõnes peres hoolitsesid pereliikmete eest isad, kes töötasid kodus või lühendatud tööajaga. Samal ajal jätkasid emad väljaspool kodu oma tegevust esmatähtsate teenustega seotud ametikohtadel.

Kui niisugune traditsioonilistest normidest loobumine muutub tavapäraseks, võib see anda naistele võimaluse pürgida oma eesmärkide poole ka tööl ja ühiskondlikus elus. Kui tööelus osaleks rohkem naisi ning seda toetaksid piisavalt kättesaadavad riiklikud lapsehoiuteenused ja paindlik tööaeg nii naistele kui ka meestele, oleks see suur samm sooliste palgaerinevuste kaotamise poole. Euroopa Liidus teenivad naised tunnis keskmiselt 14,1% vähem kui mehed.^[1] Kui kodus on majapidamistööd võrdsemalt jagatud, annab see ka lastele pererollidest õiglasema ettekujutuse võrreldes eelmiste põlvkondadega.

Jõupingutused jätkuvad töökohtadel. Pandeemia on meile meelde tuletanud ka naiste olulist tööalast rolli ühiskonnas. Ligikaudu 18 miljonist euroala tervishoiu- ja sotsiaaltöötajast kolm neljandikku on naised, sama suur on nende osakaal haridussektoris. Mõlemad sektorid on olnud pandeemia ajal asendamatud. Nüüd, kui oleme näinud selliste töökohtade tõelist väärtust ühiskonna jaoks, tuleks neid tunnustada ja õiglaselt tasustada.

Siiski vajame rohkem naisi ka teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas. Kui naisi töötaks neil hästi tasustatud aladel arvukamalt, aitaks see ühelt poolt vähendada soolist palgalõhet. Teiselt poolt aga on need töökohad äärmiselt olulised uuenduste vedamisel ning üleminekul ulatuslikumalt digiteeritud ja säästvamale majandusele.

Seega heitkem värske pilk senistele konservatiivsetele karjäärivõimalustele, et julgustada naisi ja tütarlapsi edasi liikuma valdkondades, kus seni on naisi tegutsenud vähe. EKPs algab täna stipendiumiprogrammi „Naised majandusteaduses” järjekordne voor, mille eesmärk on samuti parandada naiste vähest esindatust selles valdkonnas.

Uusi lahendusi on vaja juhtimises. Pandeemiaolukord on näidanud meile naisjuhtide väärtust, seda eriti kriisi tingimustes. Pandeemia ajal tehtud uuringutest selgus, et kolleegid pidasid naisjuhtide tegevust tõhusamaks kui meesjuhtide oma. Leiti, et naisjuhid suutsid oma töötajatega paremini kontakti saavutada.^[2]

Ometi on ainult 18,5% ELi valitsusjuhtidest naised.^[3] Ehkki naised moodustavad ELi elanikkonnast üle poole (51%), on nende osakaal riikide parlamentides vaid kuni üks kolmandik.^[4] Ühtegi euroala keskpanka, kelle presidendi nimetavad ametisse nende riikide valitsused, ei juhi naine.

Ettevõtete juhatustes on naiste osakaal samuti väike. Euroopa suurimate börsil noteeritud ettevõtete tegevjuhtide hulgas on naisi üksnes 7,5%.^[5]

Euroopa Keskpangas oleme aastatel 2013–2019 kõrgema astme naisjuhtide osakaalu enam kui kahekordistanud ja kavatseme seda 2026. aastaks suurendada 40%ni.

Seega leidkem juhtimisel uusi võimalusi ja toogem ettevõtete juhatustesse, parlamentidesse ja valitsustesse rohkem mitmekesisust. Kui jagada koduseid rolle võrdsemalt ja pakkuda naistele rohkem karjäärivõimalusi, saavad nad veelgi enam panustada ühiskonnaellu ja osaleda poliitikas ning teha kuuldavaks nende häält, keda tuleb märgata.

Tegutsegem jätkuvalt nii, et meid saadaks edu ning me väljuksime pandeemiaolukorrast tugevama, õiglasema ja jätkusuutlikuma ühiskonnana.

Blogiartikkel avaldati arvamusloona järgmistes väljaannetes: Kurier (Austria), De Tijd ja L’Echo (Belgia), Eesti Rahvusringhääling (Eesti), El Confidencial (Hispaania), Corriere della Sera (Itaalia), LiFO.gr (Kreeka), Sigmalive.com (Küpros), LRT (Leedu), Delfi.lv (Läti), Times of Malta (Malta), Diário de Notícias, Jornal de Notícias ja Dinheiro Vivo (Portugal), L’Opinion (Prantsusmaa), Redaktionsnetzwerk Deutschland (Saksamaa), Denník N (Slovakkia) ja Helsingin Sanomat (Soome).