- RAHAPOLIITIKAOTSUSTE KOMMENTAAR
PRESSIKONVERENTS
EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos
Frankfurt Maini ääres, 9. september 2021
Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.
Euroala majanduse taastumine kulgeb üha hoogsamas tempos. Toodangumaht peaks aasta lõpuks ületama oma pandeemiaeelse taseme. Üle 70% Euroopa täisealistest elanikest on täielikult vaktsineeritud ja majandus jälle valdavalt avanenud, mis võimaldab tarbijatel rohkem kulutada ja ettevõtetel tootmist suurendada. Ehkki laialdasem immuunsus koroonaviiruse suhtes tähendab ühtlasi, et pandeemia mõju on praegu leebem, võib koroonaviiruse deltatüve üleilmne levik majanduse täielikku taasavamist edasi lükata. Inflatsiooni praegune hoogustumine peaks olema valdavalt ajutine ja hinnasurve tugevneb vaid vähehaaval. EKP ekspertide uues ettevaates on inflatsiooniväljavaadet mõnevõrra ülespoole korrigeeritud, kuid keskpikas vaates peaks inflatsioon siiski jääma meie 2% eesmärgist tunduvalt allapoole.
Juunis avaldatud eelmisest kvartalihinnangust alates on ettevõtete, kodumajapidamiste ja avaliku sektori rahastamistingimused püsinud soodsad. Need on olulised selleks, et majanduse elavnemine jätkuks ning korvaks pandeemia negatiivse mõju inflatsioonile.
Rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate hinnangu põhjal eeldab EKP nõukogu, et soodsad rahastamistingimused saab säilitada olukorras, kus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehakse netovaraoste kahe eelmise kvartaliga võrreldes mõõdukamalt aeglasemas tempos.
Kinnitasime ka oma teiste meetmete asjakohasust. Nendeks on EKP baasintressimäärade tase ja seonduv eelkommunikatsioon nende tulevase tõenäolise arengu kohta, varaostukava raames tehtavad varaostud, EKP reinvesteerimispõhimõtted ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid. Kõigi meetmete üksikasjalik ülevaade on kättesaadav täna kell 13.45 avaldatud pressiteates. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.
Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.
Majandusaktiivsus
2021. aasta teises kvartalis elavnes majandus 2,2%, mis oli oodatust rohkem. Ka kolmandas kvartalis peaks majanduskasv olema kiire. Elavnemist toetavad Euroopa riikide edukad vaktsineerimiskampaaniad, mis on võimaldanud majanduse ulatuslikult taasavada.
Piirangute kaotamise järel avaldavad teenindussektorile positiivset mõju klientide naasmine kauplustesse ja restoranidesse ning reisi- ja turismiteenuste hoogustumine. Töötleva tööstuse sektori aktiivsus on jõuline, ehkki tootmist aeglustab endiselt materjalide ja seadmete nappus. Koroonaviiruse deltatüve leviku tõttu ei ole seni tulnud võtta uusi eraldusmeetmeid. Samal ajal võib see aeglustada maailmakaubanduse taastumist ja majanduse täielikku taasavamist.
Tarbimiskulutused suurenevad vaatamata sellele, et tarbijad on pandeemia arengut silmas pidades jätkuvalt mõnevõrra ettevaatlikud. Ka tööturutingimused paranevad kiiresti, luues eeldused sissetulekute ja tarbimise kasvuks. Töötuse määr alaneb ja töökohtade säilitamise kavades osalevate inimeste arv on eelmise aasta kõrgtasemega võrreldes vähenenud ligikaudu 28 miljoni võrra. Nii euroala kui ka üleilmse nõudluse elavnemine süstib jätkuvalt optimismi ettevõtetesse ning see omakorda toetab ettevõtlusinvesteeringuid.
Siiski kulub veel aega, enne kui pandeemia tekitatud majanduskahju suudetakse korvata. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on tööturul praegugi üle 2 miljoni inimese vähem. Eriti puudutab see nooremaid ja madalama kvalifikatsiooniga inimesi. Ka töökohtade säilitamise kavades osalevate töötajate arv on endiselt märkimisväärne.
Nõudlik, sihipärane ja kooskõlastatud eelarvepoliitika peaks rahapoliitikat jätkuvalt täiendama ning aitama elavnemist toetada. Jõulisemat ja ühtlast elavnemist kõigis euroala riikides aitab eelkõige tagada ELi taasterahastu. See hoogustab ka rohe- ja digipööret, toetab struktuurireforme ning edendab pikaajalist kasvu.
Keskpikas perspektiivis peaks majandus stabiilselt elavnema. Meie ekspertide uue ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2021. aastal 5,0%, 2022. aastal 4,6% ja 2023. aastal 2,1%. Juunis avaldatud EKP ekspertide ettevaatega võrreldes on 2021. aasta väljavaade paranenud ning 2022. ja 2023. aasta väljavaade jäänud üldjoontes samaks.
Inflatsioon
Inflatsioon kiirenes 2021. aasta augustis 3,0%ni. Eeldame, et inflatsioonimäär tõuseb sügisel veelgi, ent langeb seejärel 2022. aastal. Inflatsiooni ajutine kiirenemine kajastab peamiselt naftahinna suurt tõusu alates 2020. aasta keskpaigast, käibemaksumäära ajutise kärpe lõppu Saksamaal, 2020. aasta suve allahindluste edasilükkumist ning materjalide ja seadmete ajutisest nappusest tingitud kulusurvet. 2022. aasta jooksul peaks nende tegurite toime leevenema või jääma aastase inflatsioonimäära arvutusest välja.
Surve alusinflatsioonile on tugevnenud. Sedamööda, kuidas majandus veelgi elavneb, saades toetust meie rahapoliitika meetmetest, peaks alusinflatsioon keskpika aja jooksul kiirenema. See toimub siiski vaid vähehaaval, kuna kulub veel aega, kuni majandus hakkab taas täisvõimsusel toimima ning seetõttu jääb ka palgakasv üksnes tagasihoidlikuks. Pikema aja inflatsiooniootustega seotud näitajad on jätkuvalt kerkinud, ent ei ulatu veel 2% eesmärgini.
Ekspertide uues ettevaates prognoositakse, et aastane inflatsioonimäär on 2021. aastal 2,2%, 2022. aastal 1,7% ja 2023. aastal 1,5%. Neid hinnanguid on juuni ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Toiduainete ja energia komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon olema 2021. aastal keskmiselt 1,3%, 2022. aastal 1,4% ja 2023. aastal 1,5%. Ka neid väljavaateid on juuni ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud.
Riskihinnang
Majanduskasvu väljavaadetega seotud riskid on meie hinnangul üldjoontes tasakaalustatud. Majandusaktiivsus võib kujuneda eeldatust hoogsamaks, kui tarbijate kindlustunne suureneb ja säästetakse praegu oodatust vähem. Ka pandeemiaolukorra kiirem leevenemine võib kaasa tuua praeguste prognoosidega võrreldes jõulisema laienemise. Kui pakkumispoolsed kitsaskohad püsivad kauem ja nende mõju avaldub eeldatust hoogsamas palgakasvus, võib hinnasurve osutuda pikemaajaliseks. Samal ajal võib majanduskasvu väljavaade halveneda, kui pandeemiaolukord süveneb, mis omakorda võib edasi lükata majanduse taasavamist, või kui tarnehäired püsivad praegu eeldatust kauem ja pärsivad tootmist.
Finants- ja monetaartingimused
Soodsad rahastamistingimused kõigis majandussektorites on endiselt kasvu ja inflatsiooni elavnemise eelduseks. Turuintressimäärad suvekuudel alanesid, kuid on viimasel ajal hakanud taas tõusma. Kokkuvõttes püsivad rahastamistingimused majanduses soodsad.
Pangalaenude intressimäärad on rekordiliselt madalad nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks. Laenuandmine (eelkõige eluaseme soetamiseks) kodumajapidamistele jätkub. Ettevõtetele antavate laenude veidi aeglasem kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et ettevõtted on esimese pandeemialaine ajal saadud laenude toel jätkuvalt hästi rahastatud. Neil on suured sularahahoiused ja kasum jäetakse üha sagedamini jaotamata, mis vähendab vajadust välisrahastamise järele. Suuremate ettevõtete jaoks on võlakirjade emiteerimine atraktiivseks alternatiiviks pangalaenudele. Pankade tugevad bilansid tagavad jätkuvalt laenude piisava kättesaadavuse.
Paljude ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukoormus on pandeemia ajal siiski kasvanud. Majandusväljavaate halvenemine võib nende finantsseisundit ohustada ning see omakorda võib halvendada pankade bilansside kvaliteeti. Poliitikameetmete toetus on jätkuvalt väga oluline vältimaks seda, et bilansiga seotud probleemide ja karmistuvate rahastamistingimuste tagajärjed koostoimes võimenduksid.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toimub euroala majanduses selge elavnemine. Selle kiirus aga oleneb sellest, kuidas kulgeb pandeemiaolukord ja edeneb vaktsineerimine. Inflatsiooni praegune hoogustumine peaks olema valdavalt ajutine ja hinnasurve tugevneb vaid vähehaaval. Inflatsiooni keskpika väljavaate mõningane paranemine ja rahastamistingimuste praegune tase võimaldavad säilitada soodsad rahastamistingimused olukorras, kus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehakse netovaraoste mõõdukamalt aeglasemas tempos. Meie poliitikameetmed, sealhulgas läbivaadatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta, on otsustava tähtsusega, et aidata majandusel jõuda jätkusuutliku elavnemiseni ning suunata inflatsioonimäära 2% eesmärgini.
Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.
EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- [email protected]
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid