- PRESSITEADE
EKP 2021. aasta finantsaruanne
17. veebruar 2022
- EKP kasum oli 0,2 miljardit eurot (2020. aastal 1,6 miljardit eurot), millest on maha arvatud 0,6 miljardi euro suurune ülekanne finantsriskide katteks ettenähtud eraldisse.
- Kasum jaotati euroala riikide keskpankade vahel.
- Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 1,0 miljardit eurot (2020. aastal 1,3 miljardit eurot).
- EKP bilansi maht suurenes 680 miljardi euroni (2020. aastal 569 miljardit eurot).
Euroopa Keskpanga (EKP) 2021. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt oli 2021. aasta kasum 192 miljonit eurot (2020. aastal 1643 miljonit eurot). 1452 miljoni euro suurune kasumi vähenemine võrreldes 2020. aastaga oli peamiselt tingitud välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud intressitulu kahanemisest ning riskieraldisse tehtud ülekandest. EKP nõukogu otsustas kanda 610 miljonit eurot finantsriskide katteks ettenähtud eraldisse vastusena suurematele riskidele, mis on peamiselt tingitud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite ostude jätkamisest.
2021. aasta puhas intressitulu oli 1566 miljonit eurot (2020. aastal 2017 miljonit eurot). Välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu vähenes 197 miljoni euroni (2020. aastal 474 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud väiksema intressituluga. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberitega seotud puhas intressitulu alanes 1006 miljoni euroni (2020. aastal 1337 miljonit eurot). Peamiselt oli see tingitud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames saadud negatiivsest intressitulust.
Allahindluste kogusumma oli 133 miljonit eurot (2020. aastal 26 miljonit eurot) valdavalt tingituna USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumist.
EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrollitakse nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemused näitavad, et neis portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.
Personalikulud suurenesid 674 miljoni euroni (2020. aastal 646 miljonit eurot). Selle tingisid töötajate keskmise arvu tõus ning kindlustusmatemaatilisest hindamisest tulenenud suuremad töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kulud. Muud halduskulud suurenesid 564 miljoni euroni (2020. aastal 553 miljonit eurot). Selle peamisteks põhjusteks olid hoonete suuremad hoolduskulud.
Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks kehtestatud järelevalvetasudest, oli 578 miljonit eurot (2020. aastal 535 miljonit eurot). Tulu kasv 2021. aastal oli tingitud pangandusjärelevalvega seotud IT-süsteemide jätkuvast arendamisest ja suurematest personalikuludest.
EKP kasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2022 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 150 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 42 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 18. veebruaril 2022.
EKP bilansi kogumaht suurenes 111 miljardi euro võrra 680 miljardi euroni (2020. aastal 569 miljardit eurot). Kasv oli valdavalt seotud väärtpaberiostudega EKP varaostukava ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.
Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ja EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2021. aasta lõpu seisuga 8566 miljardit eurot (2020. aastal 6978 miljardit eurot). Bilansimahu suurenemine võrreldes möödunud aastaga tulenes peamiselt väärtpaberiostudest EKP varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ning eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide kasvust seoses suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeriaga (TLTRO-III).
Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht kasvas 1019 miljardi euro võrra 4713 miljardi euroni (2020. aastal 3694 miljardit eurot). Varaostukava varad kasvasid 214 miljardi euro võrra 3123 miljardi euroni ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava varad suurenesid 827 miljardi euro võrra 1581 miljardi euroni.
Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).
Märkused.
- Ümardamise tõttu ei pruugi esitatud summad ühtida kogusummaga.
- Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP 3. novembri 2016. aasta otsusest (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; ELT L 347, 20.12.2016, lk 1) ja Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunisest (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; ELT L 347, 20.12.2016, lk 37) ning EKP veebilehelt.
- Ülevaade eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite jagunemisest emiteerivate riikide kaupa on avaldatud EKP veebilehe rubriigis Asset purchase programmes.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- [email protected]
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid