- PRESSITEADE
- 10. juuni 2020
EKP aruanne ELi riikide edusammude kohta euro kasutuselevõtul
- Iga kahe aasta järel avaldatavas aruandes hinnatakse euroalaväliste ELi liikmesriikide edusamme euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel.
- Kuna enne pandeemia puhkemist oli majandusaktiivsus jõuline, tegi enamik riike edusamme eelarve tasakaalustamatuse vähendamisel.
- Bulgaaria ja Horvaatia võetud poliitikaalased kohustused on märkimisväärne samm tulevaseks liitumiseks vahetuskursimehhanismiga ERM2.
Euroopa Keskpanga (EKP) 2020. aasta juunis avaldatud lähenemisaruandes leitakse, et euroalavälised ELi riigid on alates 2018. aastast teinud ebaühtlaseid edusamme euroalale lähenemisel. Oluline edasiminek on toimunud eelarve tasakaalustamatuse vähendamisel. Iga kahe aasta järel koostatavas aruandes hinnatakse praeguse seisuga seitsme euroalavälise ELi riigi edusamme euro kasutuselevõtul.
Bulgaaria ja Horvaatia on võtnud mitmeid poliitikaalaseid kohustusi, mis on äärmiselt olulised edukaks osaluseks vahetuskursimehhanismis ERM2. Võttes arvesse lähenemisaruande majandusanalüüsis kasutatud andmete esitamise tähtpäeva, on koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia mõju lähenemisele võimalik täielikult hinnata alles järgmises aruandes, mis avaldatakse aastal 2022.
Hinnastabiilsuse kriteeriumi hindamisel leiti, et eelmises lähenemisaruandes kirjeldatud olukorraga võrreldes ei ole vaatlusalused riigid suutnud seda kriteeriumit sama edukalt täita. Bulgaarias, Poolas, Rumeenias, Tšehhis ja Ungaris ületas inflatsioonimäär tunduvalt kontrollväärtust (1,8%), samal ajal kui Rootsis oli see kontrollväärtusest allpool ja Horvaatias märkimisväärselt allpool. Enamikus vaatlusalustes riikides peaks inflatsioon lähiaastatel aeglustuma. 2020. aastal peaks deflatsioonisurvet toetama naftahinna järsk langus.
Kõigis vaatlusalustes riikides peale ühe jäi valitsemissektori eelarvetasakaal 2019. aastal kontrollväärtuse (3%) piiresse. 2020. aasta aprillis alustati Rumeenia puhul ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Ehkki Horvaatias ja Ungaris ületab valitsemissektori võla suhe SKPsse 60% kontrollväärtust, vähenes võla suhtarv mõlemas riigis kuni 2019. aasta lõpuni. Majandusaktiivsuse märkimisväärse pidurdumise ja pandeemiaga seoses võetud eelarvemeetmete tulemusel peaksid nii eelarve puudujäägi suhtarv kui ka võla suhtarv kõigis seitsmes riigis tõusma.
Ehkki praegu ei osale ükski vaatlusalune riik vahetuskursimehhanismis ERM2, taotlesid Bulgaaria ja Horvaatia ametlikult oma vääringute kaasamist vastavalt aastatel 2018 ja 2019. Mõlemad riigid on astunud märkimisväärseid samme seoses poliitikaalaste kohustustega, et liikuda lähitulevikus vahetuskursimehhanismiga liitumise poole. Lähenemise hindamise vaatlusperioodil oli Bulgaaria leev seotud euroga kursi 1,95583 alusel valuutakomitee süsteemi raames. Horvaatia kunaga kaubeldi ujuvkursi alusel ja selle vahetuskursis euro suhtes kajastus vähene volatiilsus. Kõigi teiste vääringutega kaubeldi paindliku vahetuskursi süsteemis ja vahetuskurss oli seejuures enamikus riikides väga kõikuv, eeskätt pingete ilmnemise ajal finantsturul 2020. aasta märtsis.
Mis puudutab pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumit, siis olid seitsmest vaatlusalusest riigist ainult ühe riigi (Rumeenia) pikaajalised intressimäärad kõrgemad kui 2,9% kontrollväärtus. Kõige madalamad olid pikaajalised intressimäärad Bulgaarias ja Rootsis.
Institutsioonilise keskkonna tugevus on jätkuvalt oluline tegur lähenemise jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui Rootsi välja arvata, on institutsioonide ja juhtimise kvaliteet suhteliselt kesine kõigis vaatlusalustes riikides, eriti Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias ja Ungaris.
Ühegi vaatlusaluse riigi õigusraamistik ei ole veel täielikult kooskõlas kõigi euro kasutuselevõtu nõuetega.
Meediakanalite küsimustele vastab Eszter Miltényi-Torstensson (tel: +49 69 1344 8034).
Märkused
- EKP lähenemisaruandes hinnatakse euroalaväliste ELi liikmesriikide majanduslikku ja õiguslikku lähenemist iga kahe aasta järel või konkreetse riigi taotlusel. Aruandes hinnatakse euroalale jätkusuutliku majandusliku lähenemise taset, riikide õigusaktide vastavust ELi õigusraamistikule ning seda, kas õigusaktidest tulenevad nõuded on asjaomaste riikide keskpankade puhul täidetud. Aruandes ei käsitleta Taanit, kellele on antud loobumisõigus. Taani kohta koostatakse aruanne üksnes Taani taotlusel.
- Käesolevas aruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 7. mai 2020. Hinnastabiilsuse kriteeriumi ja pikaajalise intressimäära kriteeriumi puhul kestis vaatlusperiood 2019. aasta aprillist 2020. aasta märtsini. Vahetuskursside puhul kestis vaatlusperiood 2018. aasta 1. aprillist 2020. aasta 31. märtsini. Eelarvepositsioonide varasemad andmed hõlmavad ajavahemikku kuni 2019. aastani. Prognoosid põhinevad Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosil ja vaatlusaluste riikide kõige uuematel lähenemisprogrammidel. Samuti on arvesse võetud muud teavet, mis on lähenemise jätkusuutlikkuse ettevaatava hindamise jaoks oluline.
- Alates 2014. aasta novembrist on kõik euroalaga ühinenud riigid ühinenud ka ühtse järelevalvemehhanismiga ja teiste pangandusliidu elementidega. Kõigi asjaomaste liikmesriikide pangandussüsteemides viib EKP läbi põhjaliku hindamise. Bulgaaria ja Horvaatia on esitanud taotluse, et asuda tegema EKPga tihedat järelevalvealast koostööd. Nende riikide pangandussüsteemides on tehtud põhjalik hindamine, mis jõudis Bulgaaria puhul lõpule 26. juulil 2019 ja Horvaatia puhul 5. juunil 2020.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- [email protected]
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid