Kaks korda aastas avaldatav teave euro pangatähtede võltsimise kohta

2008. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 312 000 võltsitud euro pangatähte. Ehkki võltsingute arv on varasema kuue kuuga võrreldes 5,4% suurem, ei ole see viimaste aastate lõikes märkimisväärselt kõikunud, nagu näitab järgnev tabel, kus on esitatud poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta. Tuleb märkida, et alates 2007. aasta teisest poolest on ringluses olevate ehtsate pangatähtede arv 5,7% kasvanud.

Ringluses olevate ehtsate euro pangatähtede arvuga (2008. aasta esimesel poolel keskmiselt 11,5 miljardit) võrreldes on euro pangatähtede võltsingute arv väga väike.

2008. aasta esimesel poolel avastati suurem osa (98%) võltsinguist euroala riikides, ehkki see protsent on veidi väiksem kui eelmistel perioodidel. Ligikaudu 0,5% võltsitud pangatähtedest leiti euroalavälistes ELi liikmesriikides ning ülejäänud tuvastati muudes maailma piirkondades.

Järgnev tabel annab ülevaate võltsitud pangatähtede jaotusest nimiväärtuse järgi:

2008. aasta esimesel poolel võltsiti enim 50-eurost pangatähte. Kolm keskmise nimiväärtusega pangatähte (20-, 50- ja 100-eurone) moodustasid kõigist võltsingutest kokku umbes 90%.

Avalikkus võib usaldada euro pangatähtede kvaliteeti ja turvaelemente. Eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 15 riigi keskpangad soovitavad siiski üldsusel olla jätkuvalt tähelepanelik ja kontrollida kasutatavate pangatähtede ehtsust. Võltsinguid saab ehtsatest pangatähtedest hõlpsalt eristada. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse eurosüsteemi teabematerjalides ning EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade kodulehtedel. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teisega, mille ehtsuses ollakse kindel. Alati, kui tekib kahtlus, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks võtta ühendust politseiga, edastades võimalikult palju teavet võltsingu päritolu kohta, või oma riigi keskpangaga, kui see on siseriikliku tava kohaselt lubatud.