15.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 385/3

1.1.

Nagu EKP on varem kolleegiumide osas märkinud, kui eurosüsteemi keskpankasid, kes ühiselt moodustavad euro emitendist keskpanga, esindab kolleegiumis EKP või riigi keskpank ning keskse vastaspoole oluliste kliirivate liikmete usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet teostab EKP, tuleb neile kahele rollile omistada eraldi hääled. Sellega seoses rõhutab EKP ühtlasi, et need kaks rolli on eraldiseisvad vastavalt EKP rahapoliitika funktsioonide ja usaldatavusnormatiivide järelevalve funktsioonide õiguslikule ja funktsionaalsele lahususele (6). Seega toetab EKP tugevalt ettepandud määruse käsitlust, mis tagab neile kahele rollile eraldi hääleõiguse määramist.

1.2.

Seetõttu EKP toetab ettepandud määruse sätteid, millega muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 asjaomaseid sätteid. Esiteks muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõiget 2 sätestades, et kolleegiumi koosseisu kuuluvad a) keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu alalised liikmed; b) pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, mille agregeeritud osamakse keskse vastaspoole tagatisfondi on suurim; kohastel juhtudel hõlmab see ka EKP kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013; (7) ning c) kliiritavate finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid emiteerivad keskpangad. Teiseks, määruse (EL) nr 648/2012 artikli 19 lõiget 3 muudetakse täpsustades, et kui selle määruse artikli 18 lõike 2 mitmete punktide kohaselt on kolleegiumi liige EKP, on tal maksimaalselt kaks häält kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul ning maksimaalselt kolm häält rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul (8).

2.1.

Ettepandud määruse kohaselt peab pädev asutus esitama liidu keskseid vastaspooli puudutavate otsuste eelnõud emitendist keskpankadele enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis puudutavad tegevusloa andmist ja tühistamist, teenuste laiendamist, likviidsusriski kontrollimise usaldatavusnõudeid, tagatisnõudeid, arveldamist ning koostalitluskokkulepete heakskiitmist (9). Pädevad asutused peavad saama emitendist keskpankade nõusoleku seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitika ülesannete täitmisega. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekud, võib pädev asutus võtta otsuse vastu üksnes koos esitatud muudatustega ning kui emitendist keskpangal on otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, ei võta pädev asutus kõnealust otsust vastu. Samamoodi nõutakse ettepandud määruses, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitab kolmanda riigi teise taseme keskset vastaspoolt puudutavad eelnõud emitendist keskpangale enne mis tahes otsuste tegemist, mis puudutavad likviidsusriski kontrollimist, tagatisnõudeid, arveldamist, koostalitluskokkulepete heakskiitmist ning samuti võimendustagatiste nõudeid (10). Samuti peab ESMA saama emitendist keskpankade nõusoleku seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitika ülesannete täitmisega. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekud, võib ESMA võtta otsuse vastu üksnes koos esitatud muudatustega ning kui emitendist keskpangal on otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, ei võta ESMA kõnealust otsust vastu. EKP annab tugeva toetuse ettepandud määruses sätestatud keskpankade rollile, mis võimaldab EKPSi liikmetel mõtestatult ja tulemuslikult sekkuda otsuste tegemisse küsimustes, mis on otseselt seotud EKPSi põhiülesannete täitmisega aluslepingute kohaselt ja tema hindande stabiilsuse säilitamise esmase ülesande saavutamisega. Selles osas esitab EKP mõned märkused.

2.2.

Esiteks, ettepandud määruse sätetes, mille kohaselt tuleb saada emitendist keskpanga nõusolek „seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitiliste ülesannete täitmisega“, tuleks rõhutada, et sellega soovitakse selgitada, et emitendist keskpank tegutseb ja täidab oma eesmärke rahapoliitika kontekstis. Sama kehtib ka seoses osutusega, et kolmandate riikide teise taseme kesksed vastaspooled järgivad emitendist keskpanga nõudeid, „mille kõnealused keskpangad on oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud“ (11). Seda sätet tuleb lugeda ettepandud määruse põhjenduse 7 kontekstis. Tuleb rõhutada, et sätte eesmärk ei ole anda pädevatele asutustele või ESMA-le kaalutlusvabadust otsustamisel, kas emitendist keskpanga nõusolek teatavate otsuste eelnõudele on vajalik; samuti ei anna see kaalutlusvabadust, kas keskpanga poolt otsuse eelnõu osas tehtud muudatuste ettepanekuid või vastuväiteid arvesse võtta. Selles osas tuleb märkida, et eurosüsteemil on ulatuslik vabadus määratleda ja rakendada rahapoliitikat. Seda on tunnustanud Euroopa Liidu Kohus (12) ja EKP ja riikide keskpankade sõltumatuse tagamine on kohustuslik kooskõlas aluslepingu artikliga 130. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks tuleb selle aspekti rõhutamiseks lisada uus põhjendus.

2.3.

Teiseks, küsimuses, millised otsuse eelnõud peaksid saama emitendist keskpanga nõusoleku, leiab EKP, et ettepandud määrus peaks tagama emitendist keskpanga kaasamise teatavate kesksete vastaspoolte riskijuhtimise põhiaspektide osas. EKP leiab, et nii liidu kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte osas peab emitendist keskpank andma nõusoleku ka kesksete vastaspoolte võimendustagatiste osas tehtud otsuse eelnõudele (artikkel 41). See on emitendist keskpanga jaoks oluline, kuna likviidsusriski juhtimine, mis on emitendist keskpanga tähelepanu keskmes, on tihedalt seotud keskse vastaspoole poolt kohaldatava tagatise korraga. Näiteks, päevasisese tagatise kogumise kord mõjutab oluliselt keskse vastaspoole võimet kasutada ressursse oma likviidsusvajaduse täitmiseks tähtaja lõppemisel. Võimendustagatise korraldus, sh eeskirjad võimenduse tasem kohandamise kohta turupingete tingimustes, võib oluliselt mõjutada protsüklilisust: ebakohase juhtimise korral võib see tekitada kliirivatele liikmetele olulist likviidsuspinget ja samuti võib see kahjustada emitendist keskpanga rahapoliitika eesmärkide rakendamise võimet.

Lisaks sellele peaks ettepandud määrus sätestama, et emitendist keskpanga nõusolek on vajalik järgmiste otsuste osas: mudelite läbivaatamine, järeltestimine stressitestide, mudelite ja parameetrite osas, mida kesksed vastaspooled kehtestavad oma finantsvõimenduse nõuete, tagatisfondi sissemaksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrolli meetmete arvutamiseks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 alusel. See on emitendist keskpanga jaoks oluline, kuna artikli 49 alusel tehtavad otsused mõjutavad otseselt määruse (EL) nr 648/2012 menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete täitmist keskse vastaspoole poolt, mille osas peab emitendist keskpank andma nõusoleku. Näiteks, muudatus keskse vastaspoole tagatisnõuete piisavuse stressitesti metodoloogias mõjutab otseselt keskse vastaspoole tagatisega seotud kohustuste järgimist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 alusel.

Käesolevale arvamusele lisatud tehnilises dokumendis sätestab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud otsuse liikide osas, mis peaksid saama emitendist keskpanga nõusoleku.

2.4.

Kolmandaks, EKP märgib, et pädevatel asutustel on teatav kaalutlusõigus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 15 otsuste kohaldamisel keskse vastapoole poolt ettepandud muudatuste osas, mis hõlmavad esialgse loa piire ületavat tegevust ja teenuseid või mudelite läbivaatamist, stressiteste ja järelkontrolli otsuseid artikli 49 alusel. Kui pädev asutus leiab, et keskse vastaspoole poolt ettepandud muudatused ei ole tegevuse laiendamine („lisateenused või -tegevused“) või ei ole mudelite ja parameetrite „oluline muutmine“, siis ei kohaldata nende muudatuste suhtes otsuseid artiklite 15 ja 49 alusel. Ühtse järelevalvekultuuri loomiseks liidus ja ühetaolise järelevalvetava tagamiseks avaldas ESMA hiljuti arvamuse (13) ühtsete näitajate kohta lisatoodete ja -teenuste osas artikli 15 alusel ja oluluste muudatuste osas artikli 49 alusel. EKP on seisukohal, et ESMA arvamuses sätestatud kriteeriumide järgimine on keskse tähtsusega, et tagada asjaomaste emitendist keskpankade nõusoleku taotlemine kõikidel juhtudel, kui see on vajalik. Seega teeb EKP ettepaneku muuta ESMA juhised nende artiklite tõlgendamisel kohustuslikuks. Selleks peaks ESMA need kujundama regulatiivseteks tehnilisteks standarditeks, mille komisjon saaks vastu võtta delegeeritud õigusaktina. Sel eesmärgil esitab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud käesolevale arvamusele lisatud tehnilises töödokumendis.

3.1.

Ettepandud määrusega muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklit 21 ning sätestatakse, et pädevad asutused kontrollivad koostöös ESMAga kuivõrd kesksete vastaspoolte rakendatud eeskirjad, strateegiad, protseduurid ja süsteemid vastavad määrusele (EL) nr 648/2012 ja hindavad kesksete vastaspoolte olemasolevaid või võimalikke riske. Muudetud artikkel 21 sätestab samuti, et keskse vastaspoole tegevust kontrollitakse kohapeal ja ESMA töötajaid kutsutakse selles osalema. Lisaks selle peab pädev asutus edastama ESMA-le kogu keskselt vastaspoolelt saadud teabe ja taotlema asjaomaselt keskselt vastaspoolelt ESMA poolt nõutud teavet, mida ei olnud esitatud.

3.2.

Ettepandud määrusega muudetud kontrolli ja hindamise menetlus täidab põhieesmärki tagada määruse (EL) nr 648/2012 pidev järgimine kesksete vastaspoolte poolt. EKP leiab, et emitendist keskpangaga konsulteerimine kontrolli ja hindamise menetluses oleks loogiline järg artikli 21a lõike 2 nõuetele, kui pädev asutus peab vajalikuks emitendist keskpanga rolli täitmist ettepandud määruse alusel. Emitendist keskpank saaks tagada, et kesksetest vastaspooltest ei tulene riske aluslepingutest tulenevate eurosüsteemi põhiülesannete täitmisele ega hinnastabiilsuse säilitamise esmasele eesmärgile, kui nad saaksid kaasa aidata pädevate asutuste poolt ESMAga koostöös teostatavas kontrollis.

3.3.

Käesolevale arvamusele lisatud tehnilises töödokumendis sätestab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud emitendist keskpankadega konsulteerimise kohta kontrolli ja hindamise menetluses artikli 21 alusel.

4.1.

Tuleb meenutada, et komisjoni delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes. Nii delegeeritud kui ka rakendusaktid on liidu õigusaktid. EKPga tuleb konsulteerida kohasel ajal iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud, mis jäävad tema pädevusvaldkondadesse. EKPga konsulteerimise kohustust selgitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas Komisjon v EKP  (14) EKP funktsioonide ja ekspertteadmiste osas. EKPga tuleb kohaselt konsulteerida määruse (EL) nr 648/2012 alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide osas, võttes arvesse, et turvalised ja tõhusad finantsturgude infrastruktuurid, eelkõige finantsinstrumentide kliirimissüsteemid, on keskse tähtsusega aluslepingu artikli 127 lõikest 2 tulenevate EKPSi põhiülesannete täitmises ja tema esmases hinnastabiilsuse säilitamise ülesandes aluslepingu artikli 127 lõike 1 alusel. Kuna EKPga konsulteerimise kohustus tuleneb otseselt aluslepingust, tuleb seda nõuet selguse tagamiseks kajastada ka ettepandud määruse põhjenduses. Võttes arvesse delegeeritud ja rakendusaktide tähtsust liidu finantsteenuste õigusaktide väljatöötamisel, teostab EKP oma nõuandvat rolli EKP pädevusse kuuluvates asjades, võttes täielikult arvesse nende aktide vastuvõtmise ajakava ja vajadust tagada rakendusaktide sujuv vastuvõtmine (15).

4.2.

Lisaks sellele oleks ettepandud määruse mitmetest osades kasulik mitte ainult EKPga konsulteerimine, vaid ka asjaomaste EKPSi liikmete kaasamine varases staadiumis regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projektide, delegeeritud ja rakendusaktide eelnõude kujundamises ning see tuleks konkreetselt sätestada.

4.3.

Esiteks, ettepandud määruse mitmetes sätetes osutatakse emitendist keskpanga rollile. Nagu märgitud punktis 2, see on näiteks olukord, kus nõutakse emitendist keskpanga nõusolekut pädevate asutuste või ESMA poolt vastu võetud teatavatele otsustele. Lisaks sellele osutatakse olukorrale, kus emitendist keskpank peab andma ESMA-le kirjaliku kinnituse, et kolmanda riigi teise taseme keskne vastaspool järgib emitendist keskpanga poolt kehtestatud nõudeid; (16) seejärel teeb ESMA koostöös asjaomase emitendist keskpangaga järelduse, et keskne vastaspool on „süsteemselt eriti oluline“ (17). Asjaomase emitendist keskpanga osalemine määratakse ettepandud määruse ristiviitega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktile h, mille kohaselt kuuluvad kolleegiumisse „keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid“. Komisjonil on pädevus vastu võtta delegeeritud õigusakt ESMA poolt välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite projekti alusel, mis sätestavad tingimused, mille puhul loetakse artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud liidu vääringuid kõige olulisemateks. Selles osas tuleks nüüd läbi vaadata ja ajakohastada 2013. aastal komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud määrus (EL) nr 876/2013, (18) et tagada euroalaväliste liikmesriikide vääringute emitendist keskpankade kohane kaasatus ja võtta arvesse häireid, mida kesksete vastaspoolte tegevus võib nendele vääringutele põhjustada. Sellel eesmärgil peaks ESMA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite projektid tihedas koostöös asjaomaste EKPSi liikmetega. Lisaks sellele tuleks delegeeritud õigusakt vastu võtta ainult pärast vormikohast konsulteerimist EKPga. Samuti soovitab EKP, et õiguskindluse huvides tuleks lisada ristviide määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktile h ka nende ettepandud määruse sätetes, mis osutavad ainult „asjaomasele emitendist keskpangale“.

4.4.

Teiseks, ettepandud määrus lisab artikli 25 uue lõike 2a, mille kohaselt ESMA teeb kindlaks, kas keskne vastaspool on ELi või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi seisukohast süsteemselt oluline või võib selleks saada, kellele osutatakse kui „teise taseme kesksele vastaspoolele“. Sätestatakse kriteeriumid, mida ESMA peab arvesse võtma, kui ta määrab ja sätestab, et komisjon peab nende kriteeriumide täpsustamiseks vastu võtma delegeeritud õigusakti. Selleks, et tagada emitendist keskpankade kohane kaasatus asjaomaste kriteeriumide väljatöötamises, peaks komisjon kujundama seda delegeeritud õigusakti tihedas koostöös EKPSi asjaomaste liikmetega.